adding 2SA, 1KI, NEH

This commit is contained in:
Larry Versaw 2022-06-23 16:43:05 -06:00
parent efd53195e9
commit c8a6aa085c
5 changed files with 1384 additions and 2 deletions

744
10-2SA.usfm Normal file
View File

@ -0,0 +1,744 @@
\id 2SA
\ide UTF-8
\rem dat 2017
\h 2 Samueli
\toc1 2 Samueli
\toc2 2 Samueli
\toc3 2sa
\mt1 2 Samueli
\c 1
\s1 Sau rubu nina rieryre.
\p
\v 1 Sau rubu sỹtybymy, Davi aõmaribi nade amalekita mahãdu-ò aõbina ribi ta inatxitxumy Ziklague hãwa-ki bede riere.
\v 2 Ijõtxuu ta weryryboõ dehemynyde Sau tai ratximyhỹ bederibi. Tabederyry deòsidỹỹmy, tatyy riykare tule tarati-ò suu riòdònyre. Ta weryrybo rare tai Davi ratximyhỹ òhòkỹle, ta tatiowomy resere tule taòmy su-ò resere tyhydỹỹ bededỹỹnana heka rare.
\v 3 Tahe Davi tamy rỹỹraxire: —Tiribibo heka tateri? —Israelita mahãdu tai rỹireri ribi rahenyreri! —Kawesemy rirawyònyre.
\v 4 Tuuini bedelyyke timybo wou rohonyramy! Davi tamy rarybere: —Waijoireny raòrunyrenyra aõbiribi, tule sõemy waijoireny ituerenyra! Weryrybo rirawyònyre: —Sau tariòre Jonata wana rururenyra.
\v 5 Timykibo heka Sau Jonata wana rururamy teeryta? Davi rỹỹraxire.
\v 6 Tahe weryrybo kiamy rirawyònyre: —Tamykie rehemynyre, jiarỹ, Gilboa hãwalò-ò ta Saumy rabire tõnori-di ixiki roimyhỹ-ò. Iòludu mahãdu kahu ta iawarureny iòhòlemy tamy nariamy dirahude.
\v 7 Tii rexirahorere, ta wamy robireu wadee ryryre. Ta rerawyònyre: Kakile watxireri, wawedu!
\v 8 Ta Sau rỹỹraxire mobo watxirerimy, taxe rerawyònyre amalekita mahãdu watxirerimy.
\v 9 Ta kiamy tii rarybere: Inihikỹmyhe rawotõmora arurukre heka. Manata ka-ò biwarubunykremy.
\v 10 Tahe tamy raòwònyre tai roimyhỹò taxe rerubunyre reeryre dori rurukremy, iòhòlemy rariowykremy sutxi, rurukremy. Tahe irataana iribi retare ta teòruta taana ijõmy retare tahe adee ka idi rareri.
\v 11 Iòraruki tahe Davi tatyy ritxuare tabederyry deòsidỹỹmy, tule iwesele ijoi mahãdu riwinyrenyre.
\v 12 Rahinyrenyre aõhõkỹy rutỹỹnyrenyre tule renareherenyre txioromyta ixãwirenyre Sau rubu òraruki, Deuxu ijoi mahãdu wahe, wedu nihikỹ ijoi, sõemy ituerenyre aõbinaki.
\v 13 Tahe Davi tamy rỹỹraxire weryrybo rybewahidi nade dee. —Tiludubo heka atxiteri? —Jiarỹ inihe amalekita mahãdu watxireri, ta kakile rasỹnyreri wiji ahãwã bede-kile! — Kawesemy rirawyònyre.
\v 14 Aõherekibo heka wedu terubunyta tetyhynykõtyhymy Deuxu tuu ritare, wedu nihikỹ? — Davi rỹỹraxire:
\v 15 Tahe taijoi mahãduõ-ò ryryre riteranyre: Birubunyke! Tahe hãbu amalekita dee raõbinanyre rirubunyre.
\v 16 Kiamy Davi amalekita dee rarybere: —Kai òbitihikỹle heka bede-ò rarura. Kai òbitihikỹle heka texitỹnynyta iximy telyyta wedu nihikỹ wedumy ritare terubunytamy. Davi rahinyre Sau tòenamy tule Jonata tòenamy.
\v 17 Davi wiu riwinyre taõhõkỹmy dỹỹnana Sau òraruki tule iriòre Jonata òraruki.
\v 18 Ta kiamy rarybere Juda mahãdu idi rierynanyrenykremy. (Ka wiu heka tyyriti justu-ki iritina roimyhỹre).
\v 19 Iny ijoireny heka ituerenyra Israel mahãdu hãwalo-ki!
\v 20 Tuu ijyyrenyõmykre Gate hãwa-ò tule askelõ-ò, filisteia hãwyy mahãdu rexideysanyke lau, ityhydỹỹkõdu mahãdu riòre reysarenymy rexiwayrytònymy ratxirenyke lau.
\v 21 Biu roake ihoõre tule nonoè rejuxunyke ihoõre Gilboa hãwalò-txi, asureny tiu aõ ixyby tai txuhuõna. Kia-ki dori woudu deburehekỹ mahãdu debone rabròmy roireri, tule Sau debone toosona ituera.
\v 22 Jonata waxiahate heka rubunarare, Sau mayrehe tasỹ tuu rexieryõhyymyhỹre iny debure atysy-ki tule taòludu mahãdu rirubunymyhỹre.
\v 23 Sau Jonatamy boho, heka waderina wihikỹ roire; butumy waumyreny, tule butumy r`abub-ki! Nawiikỹ ratyre teti roire tule halòe mahãdu ratyre ityhy roire!
\v 24 Israel mahãdu hãwyy, Sau dee bobubeny! Tii tyysò wihikỹ-di aratyynymyhỹrenyre tule (ouro) wihikỹ-di araywinymyhỹrenyre.
\v 25 Sodadu deburetyhy mahãdu rariòwyrenyre tule wouki ituerenyra. Jonata hãwalò-ki rurumy roireri.
\v 26 Adee arahinykre, waseriòre Jonata aratyhynymyhỹre jiarỹ! Erina heka wadee awi rare, hãwyy mahãdu derina ratyre wadee erina awi rare.
\v 27 Sodadu deburetyhy mahãdu rariòwyrenyre, tule ebònareny ituera ixãwira.
\c 2
\s1 Davi Juda mahãdu wedumy runyre.
\p
\v 1 Imyrahudita Davi Deuxu dee rỹỹraxire, wedu nihikỹ-ò: —Aõaxina aõbo arakre Juda bede-ò aõtxi hãwaõ ariwedunykremy? —Kohe! — wedu nihikỹ rirawyònyre. —Tibo tahe tiikre? — tii rỹỹraxire. —Hebrõ hãwa! — kamyhe rirawyònyre.
\v 2 Tahe Davi Hebrõ hãwaõ rare, tahãwyy tabiraludu wana ixihemy ridyre. Ijõ heka Ainoã inire, Jezreel hãwã ludu, ijõ tahe Abigail rare, Nabal wytese, Karmelo hãwã ludu.
\v 3-4 Davi tule tasodadu mahãdu ixihemy ridyrenyre ihãwyyreny wana butumy, hãwaõ Hebrõ bireki roimyhỹreki rahãwanymy roiremyhỹ. Tahe Juda mahãdu roirenyre Hebrõ hãwa-ò tahe Davi wedumy (riratyysbenyrenyre) Juda hãwã butumy riwedunykremy. Ka Davi rieryreu Jabe hãwaludu mahãdumy ijyy, Gileade bedeludu mahãdu, Sau rituunyrenyremy.
\v 5 Hãbu mahãduõ riteònykremy tamyreny myỹ rarybekremy: —Wedu nihikỹ 1 wawedureny teywiywinymy tetuunytenyta òraruki!
\v 6 Wedu nihikỹ awimy adireny ratxikre òbitimy! Awi tewinytenyta òraruki, jiarỹ tule awimy adireny ararekre.
\v 7 Atyhymy boibekre tule awodeburemy! Sau heka awedureny rare, rururexe, tahe Juda mahãdu heka tawedurenymy (riwaratyysbenyrenyra).
\v 8 Sau sodadu dinodu, Abner my nidu, Ner riòre, kia heka Isbosete rahenyra, Sau riòre-di, Maanai bede-ò, Jordaõ bero kanaweribi-ò.
\v 9 Taita, Abner Isbosete wedumy (risnyra) Gileade bede-ki, Asser hãwã Jezreel hãwa, Efrai hãwã tule Benjami hãwa; òbitityhy tahe ibutumy Israel hãwã hãwã wedumy runyra.
\v 10 Iu Isbosete quarenta wyradile Israel wedumy runyre ta inatxi wyramy bede riere wedumy. Ka Juda mahãdu tahe òbitimy roiremyhỹ Davi dee.
\v 11 Sete wyra weeremy bede riere wedu-ki. Israel mahãdu Juda mahãdu wana widee rawounyrenyre.
\v 12 Abner Isbosete ijoi mahãdu wana Maanai hãwã ribi roirenyre Gibeõ hãwã-ò.
\v 13 Joabe-se, heka Zeruia rare, tahe Davi ijoi mahãdu roirenyre Gibeõ syrawo beroijà-ki witxi rekoakremy. Tai tahe ibutumy rexibutunyrenyre, ijõ mahãdu ijõ weribiò rexibutunyre ijõ mahãdu tasỹ ijõ wyònare.
\v 14 Tahe Abner Joabe dee rarybere: —Txioini wajyre mahãduõ ajyre mahãdu wana resurenyke, debonadi kỹnyhỹ. —Awire! — Joabe rirawyònyre.
\v 15 Kaa doze sodadu, heka Isbosete weribireri Bẽjami mahãdu tulesỹ Davi sodadu dozemyre tiiboho wana resurenyre.
\v 16 Iny sohoji sohoji taòludu iratiribile rimymy tai rojyrenyre. Kawesemy ibutumy tarubulemyy rariòwyrenyre. Iòraruki Gibeõ hãwã bedeki kiamy rininirenyre mayrehe bederomy.
\v 17 Iubedeu ixyixybyle wou rohonyre, iu Abner ta Israelita mahãdumy boho sõemy ituerenyre Davi sodadu mahãdu tureny rarubudỹỹnanyrenyre.
\v 18 Joabe, Abisai ta Asaelmy boho, ibutumy tai ratximyhỹreny Zeruia riòreboho, ibedeki. Asael heka, (iijratere) rare iròdu (ijratere) wese heka reamyhỹre.
\v 19 Abner-di tarukire, ihewomy reamy rare.
\v 20 Ta Abner ixihewo-ò retehere ta rỹỹraxire: —Asael, kaiwe atxiteri? —Kohe, jiarỹ! — Kawesemy rirawyònyre:
\v 21 Wahemy (ijraribi) ixãwike! Kawesemy Abner rarybere: —Sodadu mahãdu heõmyta beake iaõnaõna ixidee bimykre. Asael ihãrele ihemy reamy rare.
\v 22 Ixybysỹ Abner tamy rarybere: — Ixãwikehewa wahemy (ijraribi) ! Ixirubudỹỹmy heka wadi atxiteri! Timybo heka iu anatxikre, irahudi, aseriòre wana widi aretehemy?
\v 23 Ihãrele ihemy Asael reamy rare rexitxuhunykõlemy. Tahe Abner tatõnori-di ixihewo-ò myỹ idi deade. Tahe Asael weki rojyre iweribi ibròsirurehekỹle rohonyre. Tarubulemy rariòwyre sutxi, aõtxile iny tamy rehemynymyhỹ tamy rexitxuhumyhỹ tai resemy roimyhỹ-ò.
\v 24 Joabe Abisai wana ihewomy raòrarunymy roire Abner hemy, txuròte iòhòmy, Ama hãwalò-ò ritehemynyre, Gia hãwa-o, Gibeõ bedetyahakỹ-ò ryy ramyhỹredi.
\v 25 Benjami mahãdu sodadu ixybyle rexibutunyrenyre Abner werura-di hãwalòò ta rexitxuhunyrenyre.
\v 26 Tahe Abner Joabe dee ryryre: Tiiemy wexe wiwana rakaaõbinanymy rokoikre? Tiuhe ixyby tuu (obxikõna), ionanau, aõ rauhenyke ihoõre, aõhebo tahe bederyry? Jiarỹboho heka aseriòre roire! Tiubo heka asodadu-ò marybekre waherenymy (ijra) ijãwikremy?
\v 27 Kiamy Joabe rirawyònyre: Deuxuni adee reuhera ka, marybeõma wana inihe, waijoireny txuu idireny ini reareri aherenymy (ijradi).
\v 28 Tahe Joabe corneta ritokanyre. Tahe ibutumy sodadu mahãdu rexitxunyrenyre israelita mahãdu hemy (ijraribi), aõbinaxe ixãwire.
\v 29 Irumyleta, Abner tasodadu mahãdu wana ramaxanyrenymy ruu idireny nade Jordaõ bedeki. Ihyy riòhòrerenyre Jordaõ berokotxi, txumy ramaxanyreny rahudi, Maanai hãwa-ò rironyrenyre.
\v 30 Ka Joabe ixãwireu iherenymy (ijra), ibutumy tasodadureny ributunyre ta iijõrenyõ rasiranymyhỹ dezenovemy sõereny ihãremysỹ Asael ijõmy iõmyhỹ.
\v 31 Urile tahe Davi sodadu mahãdu trezento e sessentamy Abner sodadu rirubunyrenyre, Beami mahãdu lehekỹ ituerenyre.
\v 32 Tahe Joabe tasodadu mahãdu wana Asael rubu riwyrenyre ta rituunyrenyre tasỹreny mahãdu wabedewo-ò, Belẽ bede-ki. Tahe ramaxanyrenymy ruu idireny nade, (txuijramyta), Hebrõ-ò ritehemynyre.
\c 3
\p
\v 1 Irehemy raõbinanymy roiremyhỹ Sau sỹ mahãdu Davi ijoi mahãdu wana. Davi ijoi mahãdu ire ratyhymy roire, ka Sau ijoi mahãdu tasỹ ire raõkõmy roire. Davi riòre boho.
\v 2 Davi riòre boho Hebrõ-ki juradu mahãdu kaa tiirenyre: Kotyhymy (ijra) moma inire Amnõ, Ainoa riòire, Jezreel hãwã ludu.
\v 3 Ihewomy tasỹ Kileabe ruare, Abigail riòre, Nabal wytese, Karmelo hãwã ludu. Inataõna tahe Absalaõ duade iheworenymy, Maaka riòre, Taomai riòre, Gesur hãwã wedu.
\v 4 Inaubiowa tasỹ Adonia duade, Hagite riòre. Iiruyrena tasỹ Sefatia duade, Abital riòre.
\v 5 Idebòò sohoji deuròsòna tasỹ Itreaõ duade, Egla riòre, Davi hãwyy tyhy wahe. Ka Davi riòre mahãdu heka Hebrõ kilehekỹ ruarenyre.
\v 6 Ka aõbina rohonymy raremyhỹ wanawana Sau sỹ mahãdu Davi ijoi mahãdu wana, Abner ire ratyhymy rare Sau sỹ mahãdu kyki.
\v 7 Tiutxumybota Isbosete, Sau riòre, Abner my rarybere Sau weleu biraludu wana wityyò reseremy Rispamy nidu wana, Aia riòre.
\v 8 Abner iòraruki reburere ta kiamy rarybere: —Aõmywe wadi tahõtinyteri itxỹitxỹtemy nodumy? Da Juda mahãdu weribi aõbo rahoreramy wadi tahõtinyteri? Ixybysỹ rarybere: —Juhu bedeuhukỹle Sau dee òbitimy raremyhỹ, buu wahe, aseriòre mahãdu tule abiòwa mahãdu-ò tasỹ Davi ribi tule arahedỹỹnyre aribi rotakeribi. Wiji tahe kai awimy tarybeteri hãwyy wana wide raòtaòtaramy!
\v 9-10 Deuxu wedu nihikỹ kiamy rarybere Davi-ò wedu Sau ribi ritakremy tule iriòreriòre mahãdu ribi Davi ta wedumy runykre ibutu hãwã hãwã wedumy Israel ta Judamy, ibutu wedumy runykremy. Deuxu he ixinamy riwarubunykre tuu ariwinyõkre wana tuu rutỹỹnykre!
\v 11 Isbosete Abner lau ruberure; iòrarukita aõmy rarybeõhyyre.
\v 12 Iu bedeu Davi Hebrõ hãwa-ki ihỹmyhỹ, Abner teòdu iu riteònyre rybewahidi myỹ idi rare rybedi: —Mowexe kaa suu riwedunykre? Wideeini bede rikiywinyke, arawiòhenanykre ibutumy Israel mahãdu adee aridykre.
\v 13 Kiamy Davi rirawyònyre: —Awire. Jiarỹ sỹ myỹ adee ararybekre, ywimy: wadee rybemy manakre-u, Mikal wadee bididykre Sau riòre.
\v 14 Tahe Davi teòdu mahãduõ riteònyre Isbosete dee rarybekremy: —Wahãwyy Miakl he wadee bidiwahinykre. Reòwynyre dori filisteu mahãdu-di taita tiukõnamy tii wana aroikre.
\v 15 Taita Isbosete ihãbu ribi riatykremy tuu rarybere Paltiel ribi, Lais riòre.
\v 16 Iòraru-ki Paltiel rahinymy ihemy rydi rare, ihyy Bauri hãwa-ò rirònyre. Tahe Abner tamy rarybere: —Bòòsesekehewa asỹ-ò. Tiixe roosere.
\v 17 Tahe Abner Israel mahãdu dee rybemy rare. Kiamy tii rarybere: —Aõ òhòkõmy Davi di toitemyhỹ Israel mahãdu wedumy runykemy.
\v 18 Katahe itxuòhe rehemynyra. Wedu nihikỹ rybetxi ini õhõtireny reake: Wadeòdu Davi ariuhekre Israel mahãdu hedỹỹdumy, filisteu mahãdu-ribi tule ijõ iòludu mahãdu ribi.
\v 19 Tule sỹ Abner Benjami mahãdu-ò rarybere irahudi tasỹ Hebrõ-ò rare Davi-ko ijyymy timybo Benjami mahãdu Israel mahãdu wana bede riywinyrenyramy.
\v 20 Abner rare, hãbu mahãduõ wanarare, Hebrõ hãwa-ò Davi wana witxi reakremy, worana bedehesi riwinyrenykremy.
\v 21 Kiamy Abner Davi dee rarybere: —Ka wiji arakre ibutumy Israel mahãdu-ò ararybekre adee reòbyrenykremy. Tahe tawedurenymy adee reòbyrenykre. Iu tahe ibutumy ihãwareny biwedunykre. Tahe Davi Abner ywilemy riteònyre. Abner rurure bededỹỹnana.
\v 22 Iroorehetyhymy aõkõta, Joabe ijõ mahãdu wana ditehemynydenyde Davi ijoi mahãdu aõbina eleele ribi, sõemy aõnaõna diwydenyde taòludu mahãdu ribi. Abner xe iu Hebrõ-ki ratxiõmyhỹ Davi ruraki ywilemy ixiribi riteònyre.
\v 23 Joabe tasodadu mahãdu wana ritehemynyreu tahe, iko relyyrenyre Abner Davi-ò rybey rarerimy ta ywilemy riteònyra.
\v 24 Taita Joabe Davi-ò rybemy rare. Kiamy rarybere: —Aõhewexe tatỹỹnyta? Abner ka-ò rareri, aõherekibo kua teteònyta aõhe tamy tatỹỹnykõlemy?
\v 25 Bòdỹỹmy heka kia rareri, aõmamyhỹka kia rare timybo aõnaõna ibutumy rỹireri rierykremy tiubo tamyhỹte aõbo tewinymyhỹte erysymy. Kai heka teeryteri ibededỹỹnana!
\v 26 Davi ribi rohonyre rahudi, Joabe teòdu riteònyre iheworibi Abner hewomy. Sira hãluubeò ta tamy ritehemynyre ta ixybyle diòkesedỹỹnydenyde. Urile tahe Davi rieryõhyyre.
\v 27 Ka Abner rehemynyreu Hebrõ-ò, Joabe idi rare ijòtòbona weribi-ò, tamy aõmy rarybekre wesemy, tahe maydeedi tai rojyre iweki. Kawesemyhe Abner, Ner riòre, rurure Asael rirubunyre òraru-ki, Joabe seriòre.
\v 28 Ka raeryreu, kiamy Davi rarybere: —Wedunihikỹ Deuxu he rieryreri jiarỹ waijoi mahãdu wana Abner rubu watyrereny rautxienyke ihoõre.
\v 29 Abner tyrexe rautxienykre teery rubu isỹreny mahãdu wana ibutumy! Binana asỹreny-ki tule ahãbureny-ki rasiranyke ihoõre dà banana aõbo adetyyreny-ò reurokre, dà kõmy aõbo hãwyy aõmysỹdỹỹnale biwinymy boibekre, dà kõmy aõbo wouki burubenykre, dà kõmy aõma ràma adeereny reakre!
\v 30 Kawesemy Joabe taseriòre Abisai wana Abner rirubunyrenyre Asael, iseriòrereny rirubunyre òraru-ki, Gibeaõ-ki wou rohonyre bedeu.
\v 31 Tahe Davi Joabe dee rarybere tasodadu mahãdu wana rahinyrenykremy Abner dee, bederyry bededỹỹnanamy, atyyreny biykakeki ijõmy awire, tule iny (hibdỹỹnana) tyy riuhemyhỹre-di bexityynybenykeki ijõmy awire. Ka ituudỹỹ bedeu iwedureny katxiterehekỹmy rahinymyhỹ iwabede raki. Imahãdureny iweselehekỹ riwinyrenyre.
\v 33 Kiamy Davi Abner dee wiu riwinyre: Aõherekiwe Abner rurura iny itxỹte mahãdu rubulemy?
\v 34 Ebò itaake aõkõ, awake tule itaake; iwese aleerydu inymy reerynymyhỹre wese tii rurura! Ixybysỹ ixỹ mahãdu Abner rahi rasỹbinarenyre.
\v 35 Ixỹ mahãdu Davi-di ratutaamyhỹreny aõ (rirsỹkemy) txuu ralokre koki, ta tii kiamy rarybere: —Deuxu ixinamy riwarubunykre aõ (arirsỹkre) wana txuròtena koki!
\v 36 Ibutumy ixỹ roholare irybe-ò tule awimy tai raharenyre. Òbitityhyta, ixỹ ibutumy tai awimy rahamyhỹre wedu aõ riwinymyhỹreki.
\v 37 Tai òraru-ki xe ibutumy Davi ijoi mahãdu tule Israel mahãdu rierynyrenyre Abner rubudỹỹ tamy roroke.
\v 38 Kiamy tii rarybere taijoi mahãdu-ò: —Wijihe ibutumy bierymy atxibenybekre Israel mahãdu wedu rururamy.
\v 39 Jiarỹhe Deuxu wedumy riwatare, wiji heka warurukõmy ixidi rahõtinyreri. Zeruia riòreboho heka iehehetyhyrenyre wadee! Wedu nihikỹxe aõhõkỹmy risinyrenykre tii ixidi tuu rierenyra wenana!
\s1 Isbosete rurure bededỹỹnana.
\c 4
\p
\v 1 Isbosete, Sau riòre, Abner rururemy rieryreu Hebrõ hãwaki, tebure ixãwire, tule ibutumy Israel mahãdu sõemy ruberurenyre.
\v 2 Isbosete sodadu wedu iny inatxire tii riwedunymyhỹre aõbina rohonykre bedeu taòludu mahãdu wana. Inireny heka Baana ta Hekabe my inirenyre Himo riòre heka roire, Beeròtxi hãwaludu, Benjami mahãdu heka roire. (Beeròtxi hãwã heka Benjami sumy turybe rỹimyhỹre.
\v 3 Beeròtxi-ki juhuu hãwadu mahãdu heka Gitãi hãwa-ò rihenyrenyre ta tai hãwã witxira mahãdu wesemy tai ratximyhỹrenyre wiji (yrbu) tuu ratximyhỹrenyre).
\v 4 Ka Sau taJonata my boho ituerenyreu Jezreel-ki, Mefibosete, Jonata riòre, iu iuyremyre iwyra. Sau taJonata my boho rubunina rehemynyreu, hãwyy Mefibosete-di huruhurumy iòraru-ki uladu relere.
\v 5 Hekabe ta Baana Isbosete heto-ò roirenyre ta tatyy ritareri-ò tamy ritehemynyre byrena sỹtybyu.
\v 6 Hãwyy trigo riuatymyhỹre tỹhi risamyhỹ tahe rõrõre. Iurenana tahe Baana ta Hekabe tahe itỹhiole rirubunyrenyre. Tahe irati riòròrenyre tule ixihemy riwyrenyre. Rumy rariamy roire Jordaõ bede-di.
\v 8 Hebrõ-ò ritehemyny bedeu, Davi dee Isbosete rati riteòsinyrenyre kiamy tamy raryberenyre: —Kaa roire Isbosete rati, aòludu Sau riòre, arubudỹỹmy adi raremyhỹ. Wijihe Deuxu wedu nihikỹ tai rexixara, wawedu, Sau-ki tule iriòreriòre mahãdu wana.
\v 9-11 —Jiarỹ heka rybewahidi wadee rare remyre tule irubudỹỹmy inyõ reteranyre Ziklague hãwa-ki, aõmamyhe ixidi, rõhõtinymyhỹ rybewahidi awimy wadee rarerimy, Sau rururemyhe wako relyymyhỹ. Wedunihikỹ, Deuxu inimy noduni ariuhekre, sõemy riwahedỹỹnyre aõnaõna iòhãru ribi, kiaremy heka hãbu bòdỹỹdu mahãdu aõhõkỹmy (arisnykre) kiemy dori hãbuõ aõ iòkõlemy rirubunyrenyra taheto-ki rõrõmy roireriòle! Tahe adeereny araõbinanykre Isbosete terubunytenyta òraru-ki iwesetyhyle kaiboho wijityhyle su ribi aõbenykre.
\v 12 Tahe Davi tasodadu mahãduõ tamyreny riteranyre rirubunyrenykremy tahe rirubunyrenyre Hekabe ta Baana ituerenyre. Irahudita tebòreny ta iwarenymy riòròrenyre ta Hebrõ syraro bira-ò riònyrenyre. Irahudita Isbosete rati rituunyrenyre Abner wabede roò Hebrõ bede-ki. Davi Israel wedumy ta Juda mahãdu wedumy runyre.
\c 5
\p
\v 1 Tahe ibutumy Israel mahãdu rirahure Davi wana witxi rekoakremy Hebrõ hãwã bede-ò ta kiamy raryberenyre: —Jiarỹboho heka asỹrenyle watxirenyreri, wedu.
\v 2 Juhu bedeu, Sau wawedurenymy raremyhỹ bedeu, kai Israel mahãdu wou bededỹỹnana-ki tewedunymy tatemyhỹ. Deuxu wedu nihikỹ kiamy rarybere kai wou bededỹỹnana-di atxikremy tule ibutumy ixỹ biwedunykremy.
\v 3 Kawesemy Israel mahãdu Davi wana witxi rekoarenyre Hebrõ hãwa-ki. Davi xe reòbyre tamyreny, tahe riratyysebenyrenyre Israel mahãdu wedumy.
\v 4 Trintamy iu iwyra ratximyhỹ iu wedumy runyre ta quarenta wyramy bede riere wedumy.
\v 5 Juda riwedunyre Hebrõ-ki, debo-ò inatxi reuro ribi iweeremy, tulesỹ Israel ta Judamy riwedunyre Jerusalẽ trinta wyramy.
\v 6 Davi tasodadu mahãdu wana Jerusalẽ aõbinamy roirenyre. Jebuseu mahãdu, tai sỹdu mahãdu, kiamy rõhõtinyrenyre tiu irutaõmy raloke ihoõmy iòraru-ki kiamy raryberenyre: —Tiu ka-ò malokeho aõkõ. Mobo araijekre aròtedỹỹ-ò, irueta mahãdu ta itibina mahãdumyle aitxesedukre.
\v 7 Ihãrele Davi iribireny idi rahãỹnanyre ihãwareny-di, ihyy Davi hãwamy raninire. Kawesemyhe rutỹỹnyre.
\v 8 Iu bedeu kiamy Davi rarybere tasodadu mahãdu dee: —Inyõ Jebuseu mahãduõ rirubunykeki, kua irueta mahãdu ta itibina mahãdu, my mahãdu heka sõemy riwakyaranymyhỹrenyre, (beijrana) hõrõdita maòwònybenyke ta tamyreny maõbinanybenykre. Iòraru-ki myỹ rybe roimyhỹre: Irueta mahãdu ta itibina mahãdu my heka tiu Deuxu heto-ò ralòõtyhy.
\v 9 Davi xe tai rasỹnymy raremyhỹ ta Davi hãwamy raninire. Iwerura riywinyre taitxesedumy ihyy wedu heto òhòkỹle rehemynyre.
\v 10 Davi xe ihyy raruruteremy rare kiemy dori wedu nihikỹ, Deuxu tuhyhykỹ, kia wana raremyhỹ.
\v 11 Wedu Hiraõ, Txiro hãwaludu, teòdu mahãdu riteònyre Davi dee. Tii òwòru-ò tamy riwyre ta òwòru-di aõmysỹdỹỹdu ijõre tule heto widỹỹdu ijõmy ralere, tahe heto Davi dee riwinyrenyre.
\v 12 Kawesemyxe Davi rieryre wedu nihikỹ tuu ritaramy Israel mahãdu wedumy, taijoi mahãdumy rerinanymyhỹre òraru-ki, tule wedu aõmysỹdỹỹna tako-ò rakremy.
\v 13 Ka Davi Hebrõ hãwã ribi rohonyre rahudi tasỹ, ixyby hãwyyõ tabiraludumy rimyre ta tahãwyy tyhymy ijõ rimyre Jerusalẽ bede-ki tiiboho wanata ixyby rariòrenyrenyre weryry ta hirarimy.
\v 14 Ka Davi riòreboho Jerusalẽ-ki juradu mahãdu nire: Samue, Sobabe, Natã, Salomaõ..
\v 15 Ibar, Elisua, Nefegue, Jafia.
\v 16 Elisama, Eliada ta Elifete. Davi filisteu mahãdu ribi rotare.
\v 17 Ka filisteu mahãdu Davimy ijyy rieryrenyreu Israel mahãdu wedumy runyremy, tasodadu mahãdu riteònyrenyre rimykremy. Ka rieryreu ibededỹỹnana, Davi rare tai tikibo riraòrenykre-ò.
\v 18 Tahe filisteu mahãdu tamy ditehemynyde bedebese wihikỹ-ò rexibutunymy roire.
\v 19 Tai tahe Davi Deuxu-ò rỹỹraxire, wedu nihikỹ-ò: —Ixinamy aõbo aõbinanykre filisteu mahãdu wana? Biwatarasa dỹỹnykre aõbo? —Make! Wedu nihikỹ rarybere:—Aratarasadỹỹnykre.
\v 20 Tai tahe Davi rare Bali (Baal)-Perazi òhòkỹle rehemynyre tai tahe filisteu mahãdu ribi rotare. Kia tii rarybere: —Iwesebre bee rariawana ibutumy aõnaõna ritxiwimyhỹre, iwese tahe wedu nihikỹ waòludu mahãdu aõwesele ritxiwirenyra. Iòraru-ki tahe hãwã kiamy raninire Bali-Perazimy.
\v 21 Taile filisteu mahãdu tadeuxureny ririrenyre, Davi tasodadureny wana riwyrenyre idi roirenyre.
\v 22 Tahe filisteu mahãdu ixybyle bedebese wihikỹ-ò rexibutunyrenyre.
\v 23 Ixybylesỹ Davi wedu nihikỹ-ò rỹỹraxire, ta kiamy dirawyònyde. —Karibi tamyreny aõbinaõmykre. Kuadita bodowerykre, ihyy bederaty hoòhòkỹle behemynykre ta iheworibi tamy maõbinanykre.
\v 24 Ka bedewodỹỹ-ò boholakre wana bederaty ratyatxi, iuhe bexiywiywinymy atxikre aõbina-ò kiemy dori kiamy bierykre jiarỹ akoki watxierimy filisteu mahãdu ijoi arahukremy.
\v 25 Ibutumy Davi wedu nihikỹ rybe manymynamy riwinyre ta filisteu mahãdu roirenyre ribuarerenyre Geba ribi ihyy Gezer òhòkỹle ritehemynyre. Arka Jerusalẽ-ò riwyrenyre.
\c 6
\p
\v 1 Davi ixyby Israel sodadu mahãdu awiawi ributunyrenyre, 30 mil-my hãbu sõemy.
\v 2 Baala hãwa-ò idireny rare, Juda bede-ò, arka òrysymy, tai wedu tuhyhykỹni roimyhỹre, tarynaki runymyhỹre, ỹju mahãdu wana.
\v 3 Tahe arka ritidirenyre kahu broreni idi retyymyhỹre roò, itỹmyra, tahe ritarenyre Abinadabe heto ribi, hãwalò-ki rỹimyhỹre wahe. Uza ta Aio, Abinadabe riòreboho, heka kahu-di roirenyre.
\v 4 Arka-di retyymy. Aio ikomy rariamy ramyhỹre.
\v 5 Davi israelita mahãdu wana resemyhỹreny tule rawiunymyhỹreny tarurumy Deuxu wodeysadỹỹmy, wedu nihikỹ wahe. Sõemy tiiboho ròtòkamyhỹreny, aõtxile aõ, tỹbu, bratu dori sõemy aõnaõna.
\v 6 Ka aõma-ò ritehemynyreu tai òmyta aõtxile alòbròna tai rityynymyhỹre Nakõ bede-ki, tai broreniboho rariòwyrenyre. Iu Uza tebò riterenyre ta arka rimyre.
\v 7 Wedu nihikỹ Deuxu Uza-ki ibinamy rahare, rityhynyõre-ki, ihyy rirubunyre. Taityhyle Uza rurure, arka birekile.
\v 8 Davi sõemy reburere wedu nihikỹ aõmareki, teburedi, Uza aõhõkỹ tyhymy (risnyreki); wiji (yrbu) ini Perez-Uzamy naninimyhỹde.
\v 9 Tahe Davi Deuxu lau ruberure, wedu nihikỹ lau, kiamy rarybere: —Timybohe tahe arka ixihemy ariwykre?
\v 10 Kawesemy he Davi rexiixãwinyre arka tahãwa-ò riwykremy ratximyhỹ ribi Jerusalẽ bede-ò; ihãremy tasỹ, tawo rirahorere ta riwyre Obede-Edõ-ò, Gate hãwã heka rare.
\v 11 Inataõ ahãdumy arka tai bede riere, wedu nihikỹ Obede-Edõ riwiòhenanyre isỹre wana.
\v 12 Davi wedu kiamy rieryre, wedu nihikỹ Obede-Edõ isỹreny wana riwiòhenanyre arka òraruki ibutumy iaõnaõna ijõdire tahe Obede-Edõ heto ribi arka riwyre, sõemy teysamy, Davi hãwa-ò idi roirenyre.
\v 13 Ka hãbu mahãdu arka-di retyymyhỹ rahudi debo-ò sohoji reuromy tatireny riwyrenyre. Davi Deuxu dee xiwe riwahinyre broreni ta iriòre wijiumuyhỹkỹmy rirubunyre.
\v 14 Tahe Davi, tyywihikỹdi rexityynyre wedu dee aõmysỹdỹỹdu tyydi, resemyhỹ Davi Deuxu riwowydỹỹnymyhỹ, wedu nihikỹ.
\v 15 Kawesemy tii ta israelitamy mahãdu wana arka-di riwymy roirenyre Jerusalẽ bede-ò, sõemy teysamy idi roire bedewodỹỹ sõemy.
\v 16 Kaa arka hãwa-ò ralomy rareu, Sau riòre, Mikalmy nidu, hetowo ribi retehere, Davimy robire rawaytòmyhỹ-ò, resemyhỹ wedu nihikỹ riwowydynymyhỹ. Tahe tii sõemy ixidi rõhõtinyre moõ iweribi ratxiõrerimy ixisohojimy nodumy.
\v 17 Arka dixe roirenyre tena-ò, Davi tenamy riwinyre-ò. Tahe xiwe tamy riwahinyre Deuxu dee, wedu nihikỹ-ò, xiwe uriaõkõ riwòsiwòsinyre bedeywidỹỹnamy.
\v 18 Ka xiwe riwahinymy rahudi bedeywidỹỹna wana, Davi ixỹ (ribensoanyre) wedu nihikỹ ruruterehekỹ nidi.
\v 19 Irahudita paõ hãbu mahãdu-ò hãwyy mahãdu-ò riwahinyre, ta broreni-ò biu (deyxe) ta uva werubu ijõre. Irahudi tahe tasỹ-ò rearearenyre.
\v 20 Davi roosere tasỹ tahãwyy wana ele tiimy ratxikedi hikỹle ixidee ririmyhỹ òraru-ki, ka Mikal, Sau riòre, rare iwiutàdedỹỹmy. Kiamy rarybere: —Awiikuhe Israel wedu riwinyra! Ixỹrutere mahãdu tahe rare, tekòdu mahãdu dekòdukò takumy ritekòsinyra!
\v 21 Kiamy Da vi rirawyònyre: —Wedu nihikỹ rewoeydynymy resemy watxireri, tii riwatare buu ritakewihikỹle wahe iriòreriòre mahãdu wana Israel mahãdu wedumy, asỹreny mahãdu wahe. Tiiemy wedu nihikỹ ariteysanymy arawiunymy ararekre.
\v 22 Tamy ire arexilàhà làhànymy ixidi arakre. Wadi ixinamy mohõtinykre jiarỹ aõ aõkõ raremy, ka ijadoma mahãdumy tarybeta ta sõemy riwawiòhenanyke!
\v 23 Tahe Mikal, Sau riòre tiu rariòrenyõhyyre.
\c 7
\p
\v 1 Davi taõmysỹdỹỹna sõemy riywinyre, tule Deuxu wedu nihikỹ sõemy rihedỹỹnyre iòludu mahãdu ribi.
\v 2 Tiutxuu Davi Deuxu deòdu-ò rarybere Natã dee: —Bedeteini! Jiarỹ ka rare, heto òwòrumy wetihiky-ki rasỹnywahãre, iwanata kua arka breò hetoki-le kua rỹireri!
\v 3 Natã kiamy rirawyònyre: —Ixinamy timybo ixideewimy biwinybekre aõnaõna kiemy dori Deuxu wedu nihikỹ awana ratxireri.
\v 4 Irulemyta wedu nihikỹ Natã dee rarybere:
\v 5 —Makre ta wadeòdu Davi dee marybekre jiarỹ arateònyramy tamy myỹ marybekre: Kai aõkõ heka heto wadee biwinykre tai arasỹnykremy.
\v 6 Iu Israel mahãdu Egitu ribi retarenyre uhukỹle ihyy wiji (yrbu), waheto ihoõre wasỹrana. Myle watximyhỹre wasỹõlemy breu hetoki-le.
\v 7 Butumy ka Israel mahãdu-di nanamyhỹde, tiu tamyreny rỹỹraxiõhyymyhỹre waõmysỹdỹỹdumy retare mahãdu-ò aõherekibo heto wadee riwinyrenyõremy heto wihikỹõ.
\v 8 Wylemyta, marybekre wadeòdu Davi dee jiarỹ, wedu nihikỹ ruruterehekỹ, kiamy ararybekre: Jiarỹ heka aratare budoeni-di aõmysỹdỹỹdu ribi, Israel mahãdu wasỹreny biwedunykremy.
\v 9 Tiò tamyhỹte wana hãwã witxira bede-ò ahekihyky watxiwahãre tule, ka aõbinamy teawana, ibutumy aòludu mahãdu ribi arahedỹỹnymyhỹre. Jiarỹ heka iny wihikỹmy arawinyre, butumy hãbu bedebedemy rỹira-ribi kai awite.
\v 10-12 Israeò mahãdu-ò hãwã retara tule tai arahãwanykre, tai awimy roirekremy. Ka suò rirò nyrenykre utyhyle, tai hãwadu mahãdu tamyreny raõbinanykre, urile tahe tuhyyhyy roireke ihoõre. Diarỹ heka tuu rarybereri ibutumy aòludu mahãdu ribi arahedỹỹnykre tule sõemy ariòreriòre adee ariwahinykre. Ka, burukreu tasỹ ehetxiu mahãdu luu bire-ò buukre wana, ariòre mahãduõ wedumy arisnykre tule iruruteremy arirahorekre wedumy runykrebedeu.
\v 13 Tii heka waheto wadee riwinykre, tule ariòreriòre mahãdu tiiemy wedumy ralomy rỹirakre.
\v 14 Jiarỹ heka tybymykre, tii tasỹ wariòremykre. Ka reòsamyhỹkre wana, jiarỹ aõhe (arisnymyhỹkre) iwese uladu tyby aõhe (risnymyhỹre) wesemy.
\v 15 Tiu waderina iribi aritaõtyhy, iwese Sau ribi retare wesemy, wedumy mabekremy.
\v 16 Tiiemy ariòreriòre ruaruamy rarekre, jiarỹ tuu ariwinykre wedu tiiemy aki rarekremy. Ariòreriòre tyy tiu rexihuõtyhy.
\v 17 Natã ibutumy Davi-ko relyyre timybo Deuxu tamy rarybereny. Davi reàlàre bededỹỹnana.
\v 18 Davi wedu breò heto-ò ralore, ta runyre kiamy rexitòenyre: —Wadeuxu, wedu nihikỹ wadee tuu biwinyke aõkõhe rare tuu wadee tewinyte juhuu bedeu, wasỹreny tule.
\v 19 Tule, juhubedeu wiòhedỹỹna ibutereki (òsny), wiji wariòreriòre mahãdu bededỹỹnana mysỹ tarybeteri aõ iribi kanakremy. Ibutumy hãbu mahãdu tuu (bitobxidỹỹnykre) wedu nihikỹ, Deuxu!
\v 20 Aõmybo tahe adee ixyby ararybekre? Kai heka tiwaerymyhỹte, jiarỹ heka eòdu rare.
\v 21 Aureraruna heka rare, araykydi biwinykre: tule ibutumy aõnaõna ninihikỹmy tiwaerynanyte.
\v 22 Wedu nihikỹ heka tate, wadeuxureny! Moõ aweseke ihoõre, kai sohoji Deuxumy, waijiohonarenyre; ixybyta ijõ ihoõre.
\v 23 Tihãwa-ki iny ihoõre Israel mahãdu wesemy, iaõhõkỹmydỹỹnanareny ribi tetatenyte aijoimy. Kai heka anidehedehe tate tule aõ wiwihikỹle tamyreny tewinyte. Kai heka aijoi Egitu hãwã ribi tetatenyte tule ijõ iny mahãdu teteònyte ihãwã ribi ideuxureny tule aõmaheki kỹnyhe timybo aijoi reamyhỹre heki.
\v 24 Wedu nihikỹ, ka heka Israel mahãdu tiiemy asỹmy rỹirakremy tetate kai tasỹ ideuxurenymykre.
\v 25 —Wiji tahe wedu nihikỹ, wadeuxureny, inatyhymyhe tuu manarybekre wabededỹỹnanamy tuu tarybete heware tule wasỹreny bededỹỹnana tulesỹ arybemynamy tuu biwinykre aõbo rỹikre bededỹỹnanamy.
\v 26 Inihikỹmy heka anidehedemy mabekre, tiiemy iny mahãdu umy rarybemy rỹirakre; wedu nihikỹ ruruterehekỹ Israel mahãdu Deuxu. Tule wedu bededỹỹnana tiiemy rarekre wariòreriòre mahãdu-ki abedeywidỹỹnamy.
\v 27 Wedu nihikỹ ruruterehekỹ, Israel mahãdu Deuxu! Jiarỹ heka warybe ijõdireri adee ixitòedỹỹna ariwinykre aõherekibo wadee tuu tarybeta, eòdu dee, wariòre mahãdu-ki wedu rarekremy.
\v 28 Tasỹ ijõra. Kai, wedu nihikỹ, aõ wiwihikỹlemy wadee tarybeteri, tule arybe mynahakỹle tuu rutỹỹnykre kiemy dori kai Deuxu atxiteri.
\v 29 Adee wiji arexitòenykre wariòreriòre mahãdu-di borenymy mabekremy tiiemy iitxesedurenymy mabekremy. Kai, wedu nihikỹ, wadeuxu, kiamy tarybete. Tiiemy wariòreriòre mahãdu biwiòhenanymy mabekremy!
\c 8
\s1 Davi sõemy ròtamyhỹre.
\p
\v 1 Ijõtxuu bedeusỹ, Davi filisteu mahãdu dee raõbinanyre, iribireny ròtare hãwã tyhyhykỹ rixãwidỹỹnyre.
\v 2 Moabita mahãdu ribisỹ tule ròtare. Suò ritidirenyre, tamyòta rerutidi riurihinanyrenyre tahe inatxi deòterehemy rahurenyre. Kawesemy moabita mahãdu Davi deòdumy rexirahòrerenyre tule tamy tahãwareny riòwynyre.
\v 3 Zoba wedu òsỹ Davi raõbinanyre, Hadadeezer-ò, Heobe riòre-ò, suu ixyby riwyrenykremy roireru Eufrate bero bire ludu.
\v 4 Mil 700 awaru dinodu mahãdu Davi idi rahỹỹnanyre Hadadezer ijoi mahãdu-di tulesỹ uritere mil sodadumy rimyre iny tỹmyra mahãdu lehekỹ: tulesỹ awaru mahãdu kahòxatxi-di rurudu mahãdu ritiorore ibutumy, 100 lemyta risiradỹỹnyre kahòxatxi-di rurudu-my.
\v 5 Sirio Damasco mahãdu Hadadezer wiòhedỹỹmy rekoare, ta Davi 20 mil-mysỹ ijoireny rahure.
\v 6 Aõwesele sodadu isurenymy riteòtenymy idi reare. Tureny Davi rahỹỹnanyre, tahãwareny tamy riòwynyre. Wedu nihikỹ Deuxu ritarasadỹỹnymyhỹre aõtxile tihãwa-ò ramyhỹre ròtahyymyhỹre.
\v 7 Davi Hadadezer sodadu mahãdu debòna iribireny ibutumy riwyre ta idi rare Jerusalẽ hãwã bede-ò.
\v 8 Tulesỹ sõemy bronze riwyre Beta hãwaribi ta Beròtxi ribi ijõ riwyre, tai Hadadezer rowedudỹỹmyhỹre ribi.
\v 9 Wedu Toù-my nidu, Hamale hãwã ludu, Davi-my ijyy rieryre Hadadezer sodadu ribi ròtaremy.
\v 10 Ta tariòre riteònyre Joraõ Davi rirybenykremy tule tuu rawowydykremy Hadadezer ribi ròtareki. Toù sõemy Hadadezer wana raõbinanymy raremyhỹ. Joraõ dee aõnaõnadi rare prata-di ije ta ouro-di ije tule bronze-di ije.
\v 11 Ta wedu Davi rihitxinyre wedu nihikỹ heto-ki riuhekremy, aõma wana ributunymy ijõ mahãdu ribi prata ta ouro-my diwyde wana.
\v 12 Kia mahãdu heka rare edonita mahãdu, moabita mahãdu, filisteu mahãdu ta amalekita mahãdumy. Iwese tyhyleta ijõ Hadadezer ribi diwyde rihitxinyre.
\v 13 Davi ire rexinidehenyre edonita mahãdu rahureu 18 mil-my rihure bedeu Sal bede-ki.
\v 14 Tule tii hãwã hãwa-my butumy tasodadu rihãwadỹỹnyre Edõ bede-ki, tule tai hãwadu mahãdumy rahãynanyre. Wedu nihikỹ Deuxu heka tuu Davi-di ramyhỹre bede bedemy ritarasadỹỹnymy aõtxi tiò ramyhỹre ròtahyymyhỹre.
\v 15 Davi ibutumy Israel mahãdu hãwã riwedunyre tule wiwesehyyle idireny raõmysỹdỹỹnymy raremyhỹ tule ibededỹỹnanareny wiwesehyylere.
\v 16 Joabe, Zenia isere, isodadu riwedunymyhỹre. Josafà tasỹ Ailude riòre rare, wedu dohodỹỹdumy ratximyhỹre.
\v 17 Zadoke tasỹ, Aitube riòre rare, ka Aimeleke tasỹ, Abiata riòre rare, Deuxu bededỹỹnana-di aõmysỹdỹdu heka juhuu roire. Zeraia tasỹ weduõ rare.
\v 18 Benaia tasỹ, Joiada riòre rare, keretxita mahãdu wedu tulesỹ peletxita mahãdu wedu. Ka Davi riòreboho tahe Deuxu-ò aõmysỹdỹỹdu roire. Davi Mefibosete wana.
\c 9
\p
\v 1 Ijõtxuu Davi rỹỹraxire: —Sau sỹ mahãduõ aõkõbo ijõ irumy ihỹmyhỹre? Ka txibo ijõ ihỹre wana, tamy aõwiwihikỹle ariwinykre, Jonata òraru-ki.
\v 2 Aõmysỹdỹỹduõ ihỹmyhỹ Ziba inire, Sau sỹ mahãduõ. Inyõ tamy rarybere Davi-ò rybemy rakemy. —Kaibe Ziba tate? — wedu tamy rỹỹraxire. —Kohe, tii watxireri, manarybeta ixinamy! —Kawesemy rirawyònyre.
\v 3 Wedu tamy rỹỹraxire: —Sau sỹ mahãduõ aõbo heka ijõ aõbo ihỹõmyhỹre aõmakemy aõwiwihikỹle tamy ariwinymy aratxikemy, tuu Deuxu dee raryberemy? Ziba rirawyònyre: —Kohe. Jonata riòre ihỹmyhỹde. Tii iti ibinamyhỹre wiole.
\v 4 —Tikibota ratxireri? — Wedu rỹỹraxire. —Maki heto-ki, Amiel riòreki, Lo-Denar hãwa-ki! — Ziba rirawyònyre:
\v 5 Tahe Davi rarybere inyõ riòrykremy.
\v 6 Mefibosete rehemynyreu, Jonata riòre, Sau riokore, tatiowomy resere tule suò taò ritidire Davi ruò tyhy bededỹỹnanamy. Kiamy Davi rarybere: —Mefibosete! —Wedu, manarybe ixinamy! —Kawesemy rirawyònyre.
\v 7 Brebuõmykre! Davi tamy rarybere. — Jiarỹ adee awimy ararekre Jonata òraru-ki, buu wahe. Jiarỹ ixyby suu adee ariwahinykre alabiè Sau su, tule ixinamy kai wadee manamyhỹkre.
\v 8 Mefibosete ixybyle rexisỹrabunyre ta rirawyònyre: —Jiarỹhe ijòròsa rubu ratyre wawike ihoõre! Aõherekibo heka wadi awimy atxiteri?
\v 9 Wedu Ziba dee rarariòwyre, Sau aõmysỹdỹỹdu-ò, kiamy rarybere: —Jiarỹ Mefibosete dee ixybyle ariwahinykre, awedu riokore-ò, ibutumy aõbo Sau hõrõ rare isỹreny wana ihõrõreny.
\v 10 Kai, ta ariòreboho ta aõmysỹdỹỹdu mahãdumy wana suu bisuuxinybenykre awedu Sau sỹ mahãdu-ò tule irahudi bihebenykre (irsỹnadimy) roirekremy. Ka Mefibosete tahe tiiemy waheto-ki tii wana ariraximy ararekre. Ziva waiyreny iriòre sõere tule waituemy iaõmysỹdỹỹmy mahãdu sõe.
\v 11 Tii rirawyònyre: —Ibutumy adee ariwinykre arybe mynamy. Irahudi xe Mefibosete wedu heto-ki riroximyhỹre, iriòre wesemy.
\v 12 Mefibosete iriòre wexyy ijõdire Mika inire. Ziba sỹmahãdu ibutumy Mefibosete deòdumy rironyrenyre.
\v 13 Kiamy Mefibosete, iti wiòmy ibinamy raremyhỹ, Jerusalẽ-ki rahãwanymy raremyhỹ tule byrena bedeu wedu wana hyy riroxirerimy ihỹre.
\c 10
\p
\v 1 Davi amonita mahãdu ribi ròture sirio mahãdu ribi tule. Tiutxuubota wedu Naà rurure, Amo bede ludu, taira iriòre Hanu teròwymy wedumy runyre.
\v 2 Ta Davi kiamy rarybere: —Hanu dee awimy ararekre, Naà di raremyhỹ wese, tyby dori, wadee awi rare. Tahe teòdu riteònyre tamy awimy ratxirerimy rybemy. Ka rirònyreu, teòdu mahãdu Habà hãwa-ò.
\v 3 Amonita mahãdu kialemy tawedu-ò raryberenyre: —Aõmamy heka idi tahõtinyteri Davi dee buu awimy raremyhỹ òraru-ki tule tii adi awimy rarekemy aõbo idi tahõtinyteri? Tureri aõkõ heka! Aõmamy heka riteònyrenyreri hãwã erysymy, hãwã rahurenykremy.
\v 4 Tai òrarukita Hanu Davi deòdu mahãdu rimyrenyre, isuusireny iyeribi riorore iribireny, tule ityyreny riorore irahudita riteònyrenyre.
\v 5 Irahudi Davi rieryreu, ixyby teòdu mahãduõ riteònyre tiiboho wana witxi rekoakremy kiemy raixỹrurenyreri òraru-ki. Kiamy Davi tarybe tamyreny riwahinyre Jerikò hãwa-ki le ratxirenykremy aõma uhukỹle riòkeserenykremy tahãwareny-ò isuusirireny ixyby ruhudihikỹle.
\v 6 Amonita mahãdu xe irahudi rexieryrenyre Davi taòludumy ixidee rirahòrerenyremy. Iòrarukita, 20 mil-my sirio sodadu mahãdu dee rarariòwyrenyre, mil hãbu sõemy, 12 mil-my tasỹ Tabe hãwaribire.
\v 7 Davi tuijyy rieryreu Joabe riteònyre tiiboho wana raõbinanyrenykremy Israelita mahãdu sodadu awiawi-di riòryrenyre.
\v 8 Amonita mahãdu rohonyrenyre Ta Habà ròtena ritòbòtòbònymy roire iwana sỹ ijõ mahãdu dirio Zoba mahãdu tasỹ Heobe ta Tobe ta Maakà my mahãdu iròtenareny iraymy rierenyre.
\v 9 Joabe kiamy idi retehere iòludureny ikoki ribi tamyreny kedeakremy ijõ tasỹ iheworeny ribi tamyreny kedeakremy. Iòrarukita Israel sodadu mahãdu awiawi ritare sirio mahãdu utedeò.
\v 10 Iuhe mahãdu tahe taseriòre Abisai dee ririre, tii riywiywinykremy amonita mahãdu wana wiutede rutamanyrenykremy.
\v 11 Tahe Joabe kiamy Abisai dee rarybere: —Ka sirio mahãdu waribi ròtamy idi betehekre wana, wawiòhedỹỹmy; kai sỹ tule, amonita mahãdu aribi ròtareri wana, tule awiòhedỹỹmy adee arakre.
\v 12 Bexiwodeburemy benykre! Rekexityhynymy rakaaõbinanyrenykre inysỹrenyki tule iny Deuxureny hãwa-ki. Tule Deuxu deewimy tuu rikiwyrenykre wedu nihikỹ wahe!
\v 13 Tahe Joabe tasodadu mahãdu wana aõbinamy rekoarenyre, urile sirio mahãdu raòrunyrenyre ilaureny.
\v 14 Amonita mahãdu tureny robire raòrunyrenyremy. Tulesỹ iwesele Abisai ribi raòrunyrenyre ixybyle tahãwa-ò rirònyrenyre. Tahe Joabe ixãwire amonita mahãdu dee aõbina ribi ixybyle Jerusalẽ-ò roosere.
\v 15 Ka sirio mahãdu israelita mahãdu tureny rahaỹnanyremy iximyreny robirenyreu, ixybyle rexibutunyrenyre taawarureny wana butumy.
\v 16 Iwedureny Hadadezer sirio iwitxira hãwaludu-ò rarariòwyre Eufrate bero bede-ki roimyhỹre mahãdu-ò. Tahe roirenyre ihyy Helã hãwã òhòkỹle ritehemynyre. Ikorenymy Sobake ramyhỹre, Hadadezer sodadu wedu.
\v 17 Davi tuijyy rieryreu, israelita mahãdu awaru ributunyre, Jordaõ berokotxi riòhòrerenyre ta Helã bede-ò resemy roire. Taita sirio mahãdu Israelita mahãdu wiutede rexiywiywinymy rierenyre. Tahe aõbina ròrarunyre.
\v 18 Tahe Israelita mahãdu sirio mahãdu riorudỹỹnyrenyre. Davi tasodadu mahãdu wana 600 mil-my sodadu sõe rahurenyre kahudi aõbinadu mahãdu tulesỹ quarenta awaru-di aõbinadu mahãdu rahurenyre sirio mahãdu ijoi. Jobake tule rirubunyrenyre, taòludureny sodadu mahãdu wedu, taõbinanaki-le rurure.
\v 19 Ka ijõ wedu mahãdu Hadadezer riwedunyrenyre mahãdu israelita mahãdu iribireny ròtamy idi reteherenyreu, tamyreny rawooxire, tamyrenyle rexiwelorore irurureny-ò. Sirio mahãdu taiòraru-ki ilaureny ruberure iwiòhenadỹỹrenymy ixyby reakelau amonita mahãdu wahe.
\c 11
\s1 Davi Bate-Seba wana.
\p
\v 1 Wyra sohojidi wedu mahãdu rohonymyhỹre, wou bededỹỹnanamy, myrerimy ta Davi Joabe riteònyre, taijoireny tasodadureny ibutumy Israelita mahãdu raõbinanyrenyre taòludureny-ò. Iribireny ròtarenyre amonita mahãdu ribi tule Habà hãwã rikyrawonyrenyre. Iu bedeu Davi Jerusalẽki-le rarire.
\v 2 Tahe Davi rỹire, iyjamy rõrõriòrere rahudi, tahe rariamy ihỹmyhỹ heto webròdi. Iu tahe Davi hãwyy ruxerahakỹmy robire rõhõmy-ò.
\v 3 Tahe inyõ tamy riteònyre mobo rare rierykremy tahe rieryrexe. Bate-Seba raremy, Eia riòre tulesỹ Uria hãwyy raremy, heteu mahãdu.
\v 4 Tahe Davi aõtxile teòdu mahãduõ iòrysymy rakremy rarybere. Tahe didydenyde, Davi wana wityyò resere. Tatehe ribi Bate-Seba rexihutyhylemy tuu rutỹỹnyre? Rare taheto-ò.
\v 5 Isỹtybymyta (robòtònyremy) dexieryde tahe tarybe Davi dee riwahinyre rierykremy ibededỹỹnana.
\v 6 Iòrarukita Davi tarybe riwahinyre Joabe dee. —Uria ini biditeònykre, heteu mahãdu wahe, tii wana wide ararybekromy. Tahe Joabe irybemy reòbymy.
\v 7 Ka Uria rehemynyreu, Davi tamy rỹỹraxire Joabe aõbo awilemy ratxirerimy taawaru mahãdu wana tule wou aõbo awilemy rohonyreri.
\v 8 Irahudixe Uria dee rarybere: —Make aheto-ò bexielehynykre. Uria rohonyre, tule Davi aõnaõnaõ tamy riwahiny riwykremy taheto-ò.
\v 9 Urile tahe Uria taheto-ò raõhyyre; taheto-ki rõrõke txiororemy, wedu heto ijõkile rõrõre wedu heto-di itxeredu ruraki-le.
\v 10 Ka Davi tuijyy rieryreu Uria taheto-ò raõremy, tamy rỹỹraxire: —Irehemyhe aheto ribi bede teijeta tahe tooseteri. Aõherekibo tahe aheto-ò taõta?
\v 11 Kiamy Uria rirawyònyre: —Israel hãbu mahãdu ta Judamy mahãdu heka irehemy rỹireri tasỹ ribi, aõbinalemy kua rỹireri, tule arka taireny ratxireri. Wawedu Joabe tasodadu mahãdu wana kua bedetyatyalemy rahãwanyrenyreri. Timybo tahe jiarỹle waheto-ò arakre, ariroxikre ta aõmy ariõmy aratxirekre irahudi tasỹ wahãwyy wana aõbo rihike arõrõkre? Inatyhymyhe adee ararybekre butumy aõnaõna òbiti weribi-ò, tiu tuu ariwinykehi aõkõ iwese bededỹỹnana!
\v 12 Tahe Davi kiamy rarybere: —Kaki ixyby sohoji itxumy bede biekre. Biurasou ta arateònykre. Uria Jerusalẽ-ki ratximyhỹ ijõtxuu tulere taile ratximyhỹ.
\v 13 Tahe Davi tamy rarariòwyre tii wana riroxikremy tahe aõmamy tamy mona riwahinyre ixinamy raòdewàrikre. Ihãreleta, Uria taheto-ò raõhyyre iru bedeu. Heto-di itxeredu ruraki-le rõrõre, taheto-ò rake txiò raremy, aõmysỹdỹỹdu bireki-le rõrõmy txuu idi deade.
\v 14 Ijõ txuuxe, Davi tyyriti riwinyre Joabe dee ta Uria ole riwahinyre.
\v 15 Kiamy Davi tyyriti riwinyre: Uria ikomahãdu kytxi birutàkre, tiweribibo aõnityhymy iòhãrureri weribi-ò. Irahudita iribi bexitabenykre ixinamy rurukremy.
\v 16 Iòraruki tahe, hãwã rikyrawonymy roimyhỹ wana wana, Joabe iwedureny Uria-di rare iweribi iòludureny iòhãrumyhỹ weribi-ò.
\v 17 Iòludureny mahãdu awaru tahãwareny ribi diòlònydenyde, raõbinanyrenyre Joabe ijoi mahãdu wana tahe Davi sodadu mahãdu-ò rururenyre. Uria tule rurure.
\v 18 Tahe Joabe ijyy riwahinyre Davi dee aõbina bededỹỹnana timybo rohonyramy.
\v 19 Kiamy tii rarybere ijyy wahidi rare dee: —Ka, irahudi ibutumy wedu-ko aõbina bededỹỹnanamy belyykre rahudi.
\v 20 Aõhewana reburekre ta kỹnyyraxikre adee. Aõherekibo tahe hãwã tyy òhòkỹle tetehemynyta aõbinamy? Tuu aõbo tabitenyõta biu ribi wyhy-di adireny kodohotirakremy rỹirerimy?
\v 21 Abimeleke-txi aõbo õhõtireny reaõreri, Jerubesete riòre, rururetxi? Tebe hãwã bede-ki, tai hãwyyõ biu ribi mana-di rahunanymyhỹ tamy ihyy rirubunyre. Aõherekibo tahe ityyò tyhyhykỹle tetehemynytenyta? Kawesemy wedu rỹỹraxikre wana, kiamy birawyònykre: Uria, asodadu, tule rurura.
\v 22 Tahe rybewahidi rare ta Davi-ko relyyre Joabe tuu ritohonyre mynamy.
\v 23 Rybewahidi nodu kiamy rarybere: —Waòludureny aõnityhyre waratyrereny ityhyreny ta wadeereny aõbinamy diòlònydenyde tahãwareny ribi. Tahe jiarỹboho tamy roirenyre iutedereny-ò isỹtyyreny òhòkỹle.
\v 24 Tahe biu ribi wadireny rohotiramyhỹ wyhy-di, tule asodadu mahãdu-õ ituerenyra. Uria asodadu rurura.
\v 25 Davi kiamy rarybere rybewahidi rare dee: —Joabe urile biteyrewedỹỹnyke uritere aõmy nohõtiyre kõkremy tamy marybekre, kiemy dori wou bededỹỹnana moõ rexieryõhyymyhỹre mobo rurukre. Kialemy tamy marybekre ixyby tarurumy aõbinamy reakremy, ihyy hãwã rahukremy.
\v 26 Bate-Seba tahãbu rubu rieryreu irahi robure.
\v 27 Taibru rahumy sỹtybymyta, Davi inyõ tamy riteònyre kididykremy tamy. Ihãwyymy irahudi rexirahorere tule tii wana rariòrenyre. Urile tahe wedu nihikỹ Davi-ki awimy rahaõhyyre ibina riwinyre òraruki.
\c 12
\s1 Natã Davi dee rarybere:
\p
\v 1 Wedu nihikỹ Deuxu teòdu Natã-my nidu riteònyre Davi dee rybemy. Natã rare ta tamy rarybere: —Iny inatxi hãbu roiremyhỹ hãwaõki: Ijõ heka ityhy rare, ijõ tasỹ iaõkõ rare.
\v 2 Ityhy heka ibroreni sõe rare tule ibudoeni sõe,
\v 3 Iwanata iaõkõ sohojile rare ibudoeni idi ratximyhỹre. Idi sõemy ròrenymyhỹre, ihetoki-le raumynyre, iriòre boho kyki-le. (Tarsỹnalemy) riòrenyrerimy ihỹre, tabedeòdi-le rimonarerimy ihỹre, tule iwyòtyrekile rõrõmyhỹre. Budoeni heka iriòre wese rare tamy.
\v 4 Kiaole kỹnyhe inyõ dehemynyde ityhy heto-ò. Kiata tabudoeni rubudỹỹ deralemy reare tarura ludu dòmy rirubunyke wahe; tahõrõõ rirubunyke txiò raremyta, iaõkõ budoeni kiekiele rirubunyre, tahe riheranyrexe taruraludu dòmy.
\v 5 Iòrarukita Davi sõemy raburere hãbu bededỹỹnana òraruki kiamy rarybere: —Inatyhymyhe ararybekre wedu nihikỹ nidi Deuxu irumy nodu wahe, tibo hãbu tuu riwinyrahe urile rurukre!
\v 6 Inaubiòwa bededỹỹnamyhe tii ròòwydỹỹkre ka ritara òwymy, ibina dorihe riwinyra!
\v 7 Tai tahe Natã Davi dee kiamy rarybere: —Hãbu heka kaile atxiteri. Kiamy wedu nihikỹ, Israel mahãdu Deuxu rarybera: Jiarỹ heka Israel mahãdu wedumy aratare tule Sau ribi arahedỹỹnyre.
\v 8 Adee wedu rewahinyre tule ihãwyyboho; Israel mahãdu wedumy (arasnyre) tule Juda mahãdu wedumy. Ka adee ibutekre wana, ixyby ijõ adee ariwahinykre.
\v 9 Aõherekibo tahe wabededỹỹnana tetyhynykõta ibina kaa tewinyta? Uria kaa teburunyta, heteu mahãdu, wouki, amonita mahãdu tuu teteerydỹỹnyta tulesỹ ihãwyymy texihãwyydỹỹnyta!
\v 10 Ihãremysỹxe, aõherekibo heka warybe tetyhynykõta Uria hãwyy iribi tedyta, iòrarukita ariòreriòreõ tiiemy rurumy rarekre.
\v 11 Ihãremy tasỹ ijõmo adee ararybekre inyõ asỹ mahãdu òle adee ibina riwinykre. Kai tuu bobikre ahãwyy mahãdu aribi aritakremy ta iwitxira hãbu dee ariwahinykre; tule tureny rahãwyynykre txulemy.
\v 12 Kai heka iwasimy òraruna tewinyta, ixisohojimy, ka jiarỹ tahe txulemy inyõ tuu riwinykre adee, Israel mahãdu ibutumy tuu robikremy.
\v 13 Tahe Davi kiamy rarybere: —Jiarỹ òraruna ibina rewinyra Deuxu dee, wedu nihikỹ-ò. Natã kiamy rirawyònyre: —Wedu nihikỹ aòraru risuhòra; buruõkre.
\v 14 Urile tahe, aõherekibo, tuu tewinyta, ibina wedu nihikỹ dee teteòsinyta, tai òrarukita uladu ariòre rurukre.
\v 15 Tahe Natã rare tasỹ-ò. Davi riòre rurure Bate-Seba wana iriòre. Tahe wedu nihikỹ Davi riòre riwebinadu dỹỹnyre Uria hãwyy riwinyre.
\v 16 Davi rexitòenyre Deuxu dee uladu reytekemy tule byre deralemy reamyhỹ. Tatỹhinawo-ò ralore ta su tyrele rexiludimy rureherehe ini nade.
\v 17 Tahe iaõmysỹdỹỹdu mahãdu uritere idi rarutaamyhỹreny itamadỹỹmy, ta teralemy reamyhỹ tule tiiboho wana aõ (rirsỹke) ihoõre.
\v 18 Debò-ò inatxitxu sỹtybymy, tahe uladu rurure, iaõmysỹdỹỹdu mahãdu tule Davi lau ruberumyhỹreny riteòarimy keleu. Kiamy raryberenyre: —Uladu irulemy roimyhỹ bedeu, Davi inyboho rirawyònyõhyymyhohyymyhỹ tamy inyboho rybemy rekoamyhỹrenyu. Timybo tahe tamy tuu rakaryberenykre? Txibo aõbo ibina kidiwinykele inihe iòhãrure!
\v 19 Davi taõmysỹdỹỹdu mahãdumy robireu widee rarybewasimyhỹmy, rieryre uladu rururemy. Tahe rỹỹraxire. —Uladuwe rurura? —Rurura hawa! —Kawesemy rirawyònyrenyre.
\v 20 Tahe Davi rỹire suki roimyhỹ ribi, rõhõre, rexisihònyre tule tatyy riwiurònyre. Irahudita rare Deuxu heto-ò, wedu nihikỹ heto-ò, tahe riwodeysanyre. Ka taheto-ò doosedeu, rỹsỹnamy rexitòenyre tahe riroxire.
\v 21 Tahe teòdu mahãdu kiamy raryberenyre: —Jiarỹboh he wiji araeryrenyõhyyreri aõhebo tatỹỹnyterimy. Ka uladu irulemy ihỹmyhỹu heka, irahi sõemy tahinymyhỹ tule biroxike aõkõ ibedeu; kaa, rururau tamaama, taita tule teraxita!
\v 22 —Kohe! — Davi rirawyòyre. Uladu inimy ihỹmyhỹ wanawana, renarehere tule rahinyre wedu nihikỹ wadi raruxetòeke dohotamy tule rubu ribi rihedỹỹnykemy.
\v 23 Ka rurura rahudi tahe, aõmybo tahe arenarehekre? Dà ariixixanykre aõbo rikihe rubu ribi? Tiutxuõu tamy arake tai roireri-ò urile tahe tiu ixyby wadee iòkeseõna. Salomaõ (ijrana)
\v 24 Irahudixe Davi tahãwyy Bate-Seba riteysadỹỹnyre. Tii wana wityyò reserenyre, rariòrenyrenyre weryrymy, kiamy Davi rininire Salomaõ-my. Deuxu tuu rerinanyre.
\v 25 Ta teòdu Natã tamy riteònyre Jedidia-my rininikre kiemy dori wedu nihikỹ Deuxu tuu rerinanymyhỹre òraru-ki. Davi Habà hãwa-di rahỹỹnanyre.
\v 26 Iwanawanata, Joabe ire Habà mahãdu dee raõbinanymyhỹ, Amõ hãwa. Kaa hãwa-di rahỹỹnanykrey ratximyhỹ bedeu.
\v 27 Rybewahi dinodu riteònyre kiamy Davi dee rybe riwahinyre: —Habà mahãdu deehe raõbinanyra tule hãwã bero ludu-di rahỹỹnanykremy ratximyhỹ bedeu.
\v 28 Taita sodadu iuhe kiamy rỹireri mahãdu bibutunykre, ta ihãwareny-ò maõbinanykre, tule idi mahỹỹnanykre. Jiarỹ idi ixyby arahỹỹnanyke tahe ihoõre arexiwowydynykremy.
\v 29 Tahe Davi tasodadu mahãdu ributunyre, Habà òhòkỹle ritehemynyre, tahe raõbinanyre ihãwareny-ò tule ihãwareny-di rahỹỹnanyre.
\v 30 Mòlòki, amonita mahãdu deuxu tamy rexitòenymy myhỹrenyre, kia heka irataana aõhewana 34 bedeõmy rautxienymyhỹre. Irataana heka ouro rare, tule mana ruxerahakỹ ijõmy imahãdure, tiita Davi ritare ta taratiò rirutàre. Tule sõemy aõnaõna Habà ribi riwyre.
\v 31 Davi ijõ hãwaribi didyde mahãdu riaõmysỹdỹỹnyrenyre xehadi, ta bruredi ta womadi tulesỹ txijolo riwinyrenyre. Iwesele tasỹ Amõ hãwã ludu mahãdu-ò riwinyre. Tahe Davi tasodadu mahãdu wana Jerusalẽ-ò ribuarerenyre. Amõ Tama wana.
\c 13
\p
\v 1 Absalaõ, Davi riòre, heka terỹ iruxera rare, Tama heka inire. Ijõ Davi riòreõ tasỹ Amnõ inire, tii heka terỹmy raworemyhỹre.
\v 2 Tuu sõemy rexiwore dỹỹnymyhỹre, ihyy rawebinadunyre iòraru-ki. Amnõ sõemy rõhõtinymyhỹre isiramy tai rahamyre isiramy tai rahamyhỹre timybo terỹ wana widee rehemynykedi; Ijadòma rare òraruki timy tii wana widee rehemynyke risiranymyhỹre.
\v 3 Urile tahe Amnõ ibiòwa iureraru ijõdire, Jonadabe inire, Simeia riòre, Davi seriòre.
\v 4 Jonadabe kiamy Amnõ dee rarybere: —Kaihe wedu riòre atxiteri, ihãrele tahe, txuu iyhyõmy bederyrydi bede tadiemyhỹte. Wakota tuu bedelyyke aõherekibo tuu ahãtemy. —Tama-my kie nanaworemyhỹde, Absalaõ lerỹmy, waha weribi waseriòre wahe! — Kawesemy Amnõ rirawyònyre.
\v 5 Tahe Jonadabe kiamy rarybere: —Urile bexiòtaòtanyte awebinadurerimy mata bexilidita. Ka buu kanakre wana, kiamy tamy marybekre: Txidàhà inihe, waseriòre Tama wadee kanake wadee rỹsỹna riwahinykemy. Kakile wadee riwinykre ixityy-ki idi areteherekremy tule tiile wadee rỹsỹna riwahinyrekre.
\v 6 Tahe Amnõ rexilidire webinadumy rexiòtaòtanymy. Tahe Davi iruramy rare, tahe Amnõ kiamy rarybere: —Txiòlàhà ini Tama wadee kanake boloõ wadee riwinykremy tai ixityyki idi areteherekremy, tasỹ tiile wadee riwahinyrekre.
\v 7 Tahe Davi Tama dee rarybere, taheto-ki: —Amnõ heto-ò ini makre rỹsỹnaõ (irsỹnamy) biwinykremy.
\v 8 Rare tahe riki roimyhyõle itxi reare. Tahe aõnaõna rimyre, riwinymy ratximyhỹ irukile. Tahe ruare risere Amnõ dee. Ta teralemy rare kialemy rarybere: —Ibutumy iny mahãdu bidòdỹỹnykre. Tahe ibutumy iny mahãdu rohonyre.
\v 9
\v 10 Ta kiamy Amnõ Tama dee rarybere: —Waherina-ò rỹsỹnadi wadee manake ta kaile biwaòenykre taxe tamy riwyre (irsỹna).
\v 11 Ka Amnõ dee rỹsỹna riwahinyreru, rimyre ta tamy kiamy rarybere: —Waseriòre, bodoike wabireny!
\v 12 Kiamy tii rirawyònyre: —Kõre, waseritxore! Wadi tuu rutakakõmykre tuu kariwinykemy! Tuu iwidỹkỹkõmykre Israel bede-ki. Ibina iwidỹkỹkõmykre!
\v 13 Timybo heka iny kykykò karehemynymyhỹkre tuu kawirinykre rahudi? Kai tule tiku moõ aratyhynyke ihãkuõre kaki Israel bede-ki. Marybeta wedukò, tukemy, adeke riwawahinykre.
\v 14 Ta aõkõ Amnõ Tama rybe-ò roholaõ hyymyhỹ. Tule, iruru iratyrereri òraruki, taruruhukỹlemy rimymy tuu rahãwyynyre.
\v 15 Tuu rahãwyynymy rahudita urile tuu radònyre juhuu sõemy tuu raworemyhỹ ribi ixãwimy. Kiamy rarybere: —Bohonyketa karibi!
\v 16 Tama kiamy rirawyònyre: —Kõre, waseritxore! Kiawesemy tiwatekònyteri awi anõkõ rare ihãremyta kai inihikỹmy ibina tewinyta! Urile tahe Amnõ irybe-ò roholaõhyymyhỹ aõmybo tamy rarybemyhỹò.
\v 17 Teòdu-ò ryryre ta kiamy tamy rarybere: —Waribi ini hãwyy bidyke! Ahana-ò biòlòdỹỹnykre ta ijò bitòbònykre!
\v 18 Tahe teòdu Tama riòlòdỹỹnyre tule ijò ritòbònyre. Uòhi rehehekỹ riuhererimy ihỹre, terarehe mynodu. — Wedu riòre ijadòma tyhy heka iwesena tyy riuhemyhỹre ibedeu.
\v 19 Tahe bryby taratiò riòdonyre, tatyy riykare ijõmy ta rirajuamy rohonyre, tebòdi taò ritòbònymy.
\v 20 Iseriòre Absalaõ tamy rỹỹraxire: —Amnõ kõ aõbo aõhebo (arasnyra)? Inyõkõ ta tuu ijyyõmykre, waseriòre. Urikita, tii aseriòrele ratxireri. Ixibedewo dỹỹõmyta. Kaweemyta Tama ihỹmyhỹ ibedewomy Absalaõ heto-ki.
\v 21 Davi wedu ibededỹỹnana rieryreu, reburere.
\v 22 Absalaõ aõmy Amnõ dee rarybere ihoõre, urile tahe sõemy tamy iky reare iseriòre Tama dee taruruhukỹlemy reare òraruki.
\v 23 Inatxi wyramy bede riwyrahudi, Absalaõ tabudoeni sira riòromy ihỹmyhỹ Baa-Hazo-ki hãwã iòhõlemy, tahe ibutumy wedu riòre mahãdu dee rarariòwyre tamy wii rotykremy.
\v 24 Tahe tii rare wedu Davi dee rybemy kiamy tamy rarybere: —Wawedu, wabudoeni sira resỹmy watxireri. Taiki mynakemy eòdu mahãdu wana tamy.
\v 25 Davi rirawyònyre: —Kõre, wariòre. Butumy adòikeki, sõemy adee aõmysỹdỹỹkodohonyke. Absalaõ ihãrele idi ratutaamyhỹ, ta wedu noderamyhỹ tule rakemy tamy rarybere.
\v 26 Ta Absalaõ kiamy rarybere: —Awirebohe. Waseriòre Amnõ tukemy wahemy biditeònykre. —Aõherekibo tahe ahemy rakre? Kawesemy wedu rỹỹraxire.
\v 27 Ihãrele Absalaõ rawoxierysyteremyhỹ, ihyy tahe Davi Amnõ riwahinyre ijõ tariòre mahãdu tule riwahinyrenyre roikremy ihemy. Absalaõ xe aõnaõna riywinyre wedu hõrõ wesemy.
\v 28 Ta kiamy teòdu mahãdu dee rarybere: —Bodoholabedeny ini Amnõ bededỹỹnana-ò. Ka raòdewàrikre wana, jiarỹ ka tuu adeereny ararybekre, birububenykre. Uritere breburenyòmykre, jiarỹ tuu adesekere ibededỹỹnanamy. Bexiwodeburemy benyta!
\v 29 Tahe teòdu mahãdu xe Amnõ rirubunyrenyre, Absalaõ deradỹỹnamy. Ka ijõ Davi riòre mahãdu-õ ta tawaru tyre runymy ta rihenyrenyre.
\v 30 Kia tasỹ-ò diòkesemy diode wanawana ta, Davi tuijyy rieryre: Absalaõ ta ariòre mahãdu ibutumy rahurenyra; ijõ sohojiõ rahenyõhyyra!
\v 31 Tahe wedu rỹimy reare, tatyy ritxuare bederyry bededỹỹnanamy ta suò ixidi rehure. Tulesỹ teòdu mahãdu tuu rỹimyhỹ tule tatyyreny ritxuarenyre.
\v 32 Ka Jonadabe, Simeia riòre, Davi seriòre, kiamy rarybere: —Wedu, ariòre mahãdu ituerenyõlera butumy. Amnõ sohojile heka rurura. Absalaõ bededỹỹnana wahe, heka raeryke kiemy juhuu terỹdee taruruhukỹlemy reare òraru-ki heka aõhewana tuu riwinyra Tama wahe.
\v 33 Iòraruki tahe, jiarỹ arityhynyõkre ariòreboho ibutumy ituerenyramy: Amnõ sohojile tahe inatyhymy rurura.
\v 34 Absalaõ xe, rahenyre. Iu bedeu sodadu itxeredu-my ratximyhỹ iny sõemy dirahudemy, Horonãi-ò ryy ramyhỹredi. Rare tai wedu ratximyhỹ òhòkỹle ta rarybere: —Inyõ rirahureri Horonãi-ò ryy ramyhỹre-di roireri.
\v 35 Tahe Jonadabe Davi dee rarybere: —Ariòreboho ta riòkeserenyreri, tuu adee raryberamy.
\v 36 Kawesemy tamy rarybera rahudita, Davi riòreboho taròte rahurenyre rahinyrenyre katxiterehekỹmy, tule Davi tasodadu mahãdu wana rahinyrenyre.
\v 37 Absalaõ xe rahenyre Gesur hãwã wedu wana ratxikremy, Talmai my nidu rura-ò, Amiude riòre wahe. Ta irehemy Davi rahinymy raremyhỹ tariòre Amnõ rubu-ò.
\v 38 Absalaõ inataõ wyramy bede riere Gesur bede-ki.
\v 39 Tahe Davi wedu iwehityy sõemy risare, tule ikyara ixãwire Amnõ rubu òraruki rexirawinyre. Absalaõ òkesena.
\c 14
\p
\v 1 Joabe, ise heka Zeruia rare, Davi bededỹỹnana rieryre Absalaõ wehityy sõemy risarerimy.
\v 2 Ta hãwyy bedeeryhykỹ òrysymy inyõ riteònyre Tekoa hãwa-ki sỹdu ta kiamy tamy rarybere: —Bexiòtaòtanykre tadobumyhỹdemy arubu-ò. Iny robumyhỹ tyy-di bexityynykre tule uritere ixisihodỹỹõmykre. Aõmakremy irehemy ibru-ki bede tadiije myhỹtekremy.
\v 3 Mata wedu-ò rybemy timybo adee ararybekre mynamy tamy marybekre. Tahe Joabe tamy rarybere timybo rarybekremy irybe riywinyre.
\v 4 Tahe hãwyy rare tai wedu ratximyhỹ òhòkỹle, tatiowomy resere iribi tasỹ taòmy su-ò resere tyhydỹỹ bededỹỹnanamy ta myy rarybere: —Txikòlàhà iku anokerỹbo, wedu, bidiwawikòhenanyke iku làhà!
\v 5 Aõmybo tahe teateri? — tamy rỹỹraxire. Hãwyy kiamy rirawyònyre: —Wahãbu kie rurura; jikarỹ heka wytese ruxetòe rare.
\v 6 Wedu, jikarỹ heka waritxore inatxireri. Tikutxumy wiwana bederahyhyki ralanobinanyrenyre. Iny ihãkukõre wiribi ritakarenykemy, ihykyxe ijõ wii rirubunyrenyre.
\v 7 Ikòrarukita wasỹ mahãdu wamy rakòludurenyreri. Idi sõemy rarutakarenyreri tamyreny kariwahinymy rirubunyrenykemy, taseritxore rirubunyre kòraruki. Ka tuu riwinyrenykre wana, waritxore ihãkukõmy kareakakre. Wararòsòna kiekie làhàxe rahurenykre wahãbu taiki iritxore kõmy (risnyrenyrekre) moõ ini itỹmyra dỹkỹkõna.
\v 8 Davi kiamy rirawyònyre: —Bòòse asỹ-ò, jiarỹ timybo idi arõhõtinykre.
\v 9 —Wedu, — tii rarybere — jikarỹ wasỹreny mahãdu wana tamy karekòbyrenykre anotxile txibo anobo biwinykre-kò. Tule wedu ano atyre rakutxienyke ihakukõre.
\v 10 Tahe iòlò kiamy rarybere: —Txibo inyõ adee aõbinamy reakre wana, ka-ò idi mynakre, ta tiu ixyby aõhe adee tyyõna.
\v 11 —Wedu — tii rarybere: txikolàhà iku anokerỹbo, wedu nihikỹ-kò bexitòenyke, aDeuxu, kò, wasỹreny mahãdu heka waritxore rubu-kò raruki bidi rikywinyrenyreri ixyby ano nihikỹ relekõkemy, waritxore rubudỹkỹmy heka raryberenyreri. Davi kiamy rarybere: —Wedu nihikỹ nimy ararybekre, Deuxu irumy nodu nimy, moõ ariòre dee aõhe rutỹỹnyke ihoõre.
\v 12 —Wedu — hãwyy rarybere: txiko ikuni ixyby krarybe sohojile anomy. —Awire! — Kawesemy rirawyònyre.
\v 13 Anoherekibo heka Deuxu sỹ mahãdu deke bina tewinyta? — Kawesemy hãwyy rỹỹraxire. — Ikòlò, wedu kai heka aritxore hãwã witxira ribi kanakõkremy tarybete; kiamy, wijityhyle tuu tarybeta, kai kòbitihikỹle heka anohỹkỹmy (texisnyteri).
\v 14 Ibutumy xe rikituerenykre; iwese bee sutxi rejuxunymyhỹre wesemy, timy ixyby rabutuke ihãkukõmy. Iwesebre Deuxu tiku iny rurura ribi ixyby ikòkesedỹkỹkõna, ka ikòlò tahe tuu riwinyke hãbu ixyby ka-kò kanakemy hãwã witxira ribi.
\v 15 Ikòlò, adeke rybemy heka wiji rareri kiemy dokuri iny mahãdu wadekehekỹle reakemy rỹireri riwabrebunymy. Tai tahe tuu rahõtinyre: Krakrehe ikòlò-kò rybemy, adahaka timykibo warybemy kedekòbyke.
\v 16 Kawesemy he rahõtinyre wadeke bedekòbykremy tule biwahedỹkỹnykremy iny mahãdu ribi waritxore rubudỹkỹmy rarutakamy rỹireri mahãdu ribi wadi tule rarutakarenyreri tule Deuxu suu tasỹ mahãdu deke riwahinyre ribi riwatakarenykremyreri riwarubunyrenykremy.
\v 17 Jikarỹ, ekòdu, tule kiamy rahõtinyreri wahedỹkỹmy wadeke manarybekemy, kiemy dokuri ikòlò Deuxu ỹju wese rare butumy anonanona rikerymyhỹre. Wedu nihikỹ, iny Deuxureny, he awana ratxikre!
\v 18 Adee lỹỹraxi ariwinykre — Kawesemy iòlò rirawyònyre, — tule òbitimy wadee tuu manarybekre. — Wedu, ixinamy (bdỹkỹraxikre) anoaxina anomy! — Kawesemy hãwyy rarawyònyre.
\v 19 —Joabe kỹny tuu adee rarybere aõhe inatyhy? — Iòlò rỹỹraxire. Hãwyy rirawyònyre: —Tuu krarybekre, butumy kòbitimy, isirare timybo ỹkyraxi ribi iwitxiramy tuu krarybeke. Kohe, tiki tuu wadeke rarybere asodadu Joabe timybo krarybekre tule anobo kariwinykre.
\v 20 Tiki anomamy tuu riwinyra anonanona nyimyhỹde ixãwikemy. Wedu kai heka abedekeryre Deuxu ỹju wese tule butumy anonanona tekerymyhỹte.
\v 21 Irahudi xe iòlò Joabe dee rarybere: —Wawohe rerahorera aõbo adeewi ariwinykremy. Mata weryrybo Absalaõ òrysymy ixyby kodoosekremy.
\v 22 Tahe Joabe ixidi su-ò rehure Davi kotxi tyhydỹỹna bededỹỹnanamy ta kiamy rarybere: —Deuxu sõemy arawiòhenanykre, iòlò! Wijihe jiarỹ reeryra wedu waki awimy raharamy, waixitòedỹỹna dee reòbyra, rewinyreò, eòdu wahe.
\v 23 Tahe Joabe rỹire, rare Gesur hãwa-ò tahe Absalaõ didyde Jerusalẽ-ò ixyby.
\v 24 Ta wedu, kiamy rarybere Absalaõ iheto-ki rasỹnykõkremy. —Tuu arobiõkre! — Kawesemy tii rarybere. Taixe Absalaõ tahetoki-le rasỹnyre tule iòlò dee rake ihoõre. Absalaõ Davi wana widee rawooxirenyre.
\v 25 Israel bede-ki heka iny ihoõre Absalaõ wesena ini dehedehemy iruxerare òraruki. Irati ribi ta iwa-ò tuu hyy rubehera aõ tai ibina ihoõmy.
\v 26 Irade rehehekỹ, tule tarade wyra sohoji-di riòròmyhỹre, irehetyhymy reamyhỹre wana iutxie òraruki. Irade heka inatxi urihina ratyremy rautxienymyhỹre, aõma rixbi xe rahõrõnyreri iutxie òbitityhy ribi.
\v 27 Tii inataõre iriòre ijõ heka Tama inire, tii heka sõemy iruxerare.
\v 28 Absalaõ inatxi wyramy rahawanyre Jerusalẽ-ki iòlò-my rabiõhyylemy.
\v 29 Tahe Joabe òrysymy inyõ riteònyre iòlò dee rarybekemy ibededỹỹnanamy. Urile tahe Joabe noderalemy reare. Tasỹ ixybyle iòrysymy inyõ riteònyre, tule noderalemy reare.
\v 30 Tai tahe Absalaõ teòdu mahãdu dee rarybere: —Bedetehedeny ini! Joabe lòbròna heka wahõrõ òhòkỹle roromy roireri, tòbròna heka xewada ratxireri. Bòita biwonybenykremy. Tahe roirenyre Joabe oworu wodỹỹmy tahe riwonyrenyre.
\v 31 Iòrarukita Joabe rare Absalaõ heto-ò tahe tamy rỹỹraxire: —Aõherekiwe eòdu mahãdu waòworu riworonyrenyra?
\v 32 Absalaõ rirawyònyre: —Adee kie warybe rewahinyra. Marybekemy Davi dee myỹ: Kiamy wahe, aõherekibo heka Gesur ribi riwaòkesedỹỹnyreri? Tai ixinamy aratxike wihikỹle. Ixybyle Absalaõ rarybere: —Iòlò dee heka ararybekemyreri. Jiarỹ aõbo bede òrarure riki, ixinamy riwarubunykre.
\v 33 Tahe Joabe rare iòlò dee rybemy. Taita iòlò inyõ riteònyre Absalaõ òrysymy, tahe nade, tatiowomy tamy resere tule taòmy suò roire iruò. Tahe iryò iòlò ruore. Absalaõ wedumy raòludure.
\c 15
\p
\v 1 Isỹtybymyta Absalaõ ityti heòty ixidee riywiywinymy ratximyhỹ awaru wana tule xikõitamy hãbu sõe ikomy raòrunyrenykremy.
\v 2 Rudihikỹle rỹimyhỹre ta ixyby hãwã ijòtòbona; kita rỹirerimy ihỹre, tai ryy raonananymyhỹre-ki. Ka inyõ hãwã witxira ribi nalòmyhỹde Davi tamy aõ riywinykemy, ta Absalaõ tamy ryrymyhỹre ta tamy rỹỹraximyhỹre tiludubo raremy. Tahe iny rirawyònymyhỹre. Wedu, jiarỹ inihe aõma mahãdu rare Israel mahãdu.
\v 3 Kiamy Absalaõ rarybemyhỹre: Bedetehe ini! Bededỹỹnana ratxireri, urile tahe iòlò ijoi-ò kaki ratxiõreri ahõrõ-ò roholakemy.
\v 4 Tule sỹ Absalaõ kiamy rarybemyhỹ: Kaa! Jiaryỹ bede ywidỹỹdukeki kaki! Ikeki wadeele iny kanamyhỹeke taõnaõnamy rybemy da aõmy ixitòedỹỹmy aõbo wadeele rỹỹraximyhỹke, ta tamy aõ ariwinymyhỹke.
\v 5 Tahe, aõtxile iny Absalaõ dee rehemyny wana, rimymyhỹre, iryò ruòmyhỹre.
\v 6 Absalaõ butu israelita mahãdu dee tuu riwinymyhỹre Davi iòlò dee iny rawana tabededỹỹnana ywidỹỹmy, tarybe wiwi heribi iny ixiwohe riatymyhỹre Israel mahãdu.
\v 7 Inaubiòwa wyra sỹtybymy ta, Absalaõ Davi dee rarybere: —Txioini he Hebrõ hãwa-ò arake Deuxu dee heka kiamy rarybere, wedu nihikỹ-ò.
\v 8 Gesur-ki rahãwanymy raremyhỹ wanawana wahe, Siria bede-ki, kiamy rarybere, wedu nihikỹ ixyby kidiwaòkesedỹỹnykre wana Jerusalẽ-ò, Hebrõ bede-ki tuu areàlàkremy rexiywinyre.
\v 9 Make ixinamy! — Kawesemy iòlò rarybere. Taxe Absalaõ rare Hebrõ-ò.
\v 10 Urile tahe rybewahi dinodu komy riteònyre ibutumy Israel mahãdu dee, myỹ tamyreny rarybekremy. —Kaa tòka wodỹỹ-ò boholabenykre wana, myỹ marybebenykre: Absalaõ Hebrõ hãwã iòlòmy runyra wiji.
\v 11 200 hãbu sõemy heka Absalaõ hemy roirenyre Jerusalẽ hãwã ribi, riheludunyrenyre, aõ rieryrenyke ihoõre ka roire ihemy tule rityhynymy roire ihemy.
\v 12 Ka xiwe riwahinymyhỹ wanawana ta, Absalaõ Aitofel dee rarariòwyre, Gilo hãwã ludu-ò. Aitofel heka Davi ijoi mahãduõ rare. Kawesemy ta iòlòmy òluduna riwinyre iruruteremy iu relere, Absalaõ heludu mahãdu ire rasõere. Davi Jerusalẽ ãribi rahenyre.
\v 13 Tahe ijyydu nade ta Davi-ko relyyre israelita mahãdu Absalaõ ijoimy wiji rỹirerimy.
\v 14 Tai tahe Davi tasodadu mahãdu-ò rarybere tiiboho wana Jerusalẽ-ki ratximyhỹ mahãdu dee: —Ka Absalaõ ribi rikihenyrenykeki, wylemy ròkòirenyke. Ròkòita wylemy, uri (kõyrbu), kakile inyboho kidimydenykre, iny ribireny kòdòtakre tule ibutumy mobo ka hãwamy rỹireri mahãdu kidirubunykre!
\v 15 Awire. Jiarỹboho, aõmysỹdỹỹdumy watxirenyreri, rexihumy watxirenyreri aõmybo manarybekre sohojile reraòrenyreri! — Kawesemy teòdu mahãdu rirawyònyrenyre.
\v 16 Tahe iòlò rohonyre tahãwyy mahãdu wana ta taõmysỹdỹỹdu mahãdumy roirenyre. Ijõ tabiraludu mahãdu õle ririmy heto-di itxeredumy debòitue sõemy rarirenyre tai.
\v 17 Ka iòlò riòlònyrenyreu tasỹreny mahãdu wana hãwã ribi, heto ionana-ki rỹimyhỹ-ò rexitxuhunyrenyre.
\v 18 Ibutumy iaõmysỹdỹỹdu mahãdu lama lemy iramy rỹimyhỹ iòlò ramy iwanawana ta keretxita mahãdu ta peletxita mahãdu rexideòtenyrenyre irykotxi. 600 sodadumy ihemy diode Gatxi hãwã ribi ihemy roireri wahe tule iratyre riòlònyre.
\v 19 Tahe Davi Itai dee rarybere, iwedureny-ò: —Tiòwe wahemy tateri? Bòòseta wedu tỹmyra wana matxikremy. Kai heka hãwã witxira mahãdu atxiteri, ahãwã ribi irehemy ahãte awimy.
\v 20 Iòhòtyhylemy heka kaki bede teijeta tahãwanymy. Timykibo tahe adee areòbymy wahemy manakre? Jiarỹ dori tiobo arakre rexieryõhyyreri. Bòòseta butumy aijoi mahãdu ixihemy bidykre. Wedu nihikỹ derina tule iòbiti bededỹỹnana awana ratxikre!
\v 21 tahe Itai rirawyònyre: —Iòlò jiarỹ he inatyhymy ararybekre, wedu nihikỹ nimy, Deuxu irumy nodu nimy, tiiemy ahemy arakre tiobo makre òhòkỹle, aõaxina aòraruki arurukre.
\v 22 —Awirebohe! — Kawesemy Davi rirawyònyre. — Mobohe wakomy! Itai xe rare ikorenymy ibutumy taijoi mahãdu wana tule tasỹreny mahãdu wana.
\v 23 Iwanawana ta Davi ijoi mahãdu rohonymyhỹrenyre, ixỹ mahãdu tule sõemy rasỹbinamyhỹre brebumy. Iòlò bero kotxi reurore Sedrõ bero kotxi, ijoi mahãdu tule ihemy riòhòrerenyre, bedetya hakỹ-ò roirenyre.
\v 24 Zadoke, Deuxu dee aõmysỹdỹỹdu, iherenyki ihỹmy, tule levita mahãdu arka-di retyymyhỹreny. Levita mahãdu xe arka suò riderenyre ixỹ mahãdu butumy taòlò rahure rahudi hãwã ribi. Abiata tule taile ihỹmyhỹ.
\v 25 Tahe iòlò Zadoke dee rarybere: —Arka-di ixybyle makre hãwa-ò. Wedu nihikỹ awimy waki rahakre wana, tiutxumy tulobiximy arakre tule heto iwoki rỹireri-ò itxeremy.
\v 26 Ka, waki awimy rahaõkre wana, ixinamyhe timybo aõhebo (riwasnykre)!
\v 27 Ixybyle Davi Zadoke dee rarybere: —Bedetehe ini! Aimaà ariòre bidykre Jonata tule, Abiata riòre, ixinamy boosekre hãwa-ò.
\v 28 Iwanawana ta, rywetyaki araraòmy arunymy ararekre, timyboxe ijyy umyreny kedehemynykrele ariraòkre.
\v 29 Tahe Zadoke ta Abiatamy boho arka-di roirenyre Jerusalẽ-ò ta taixe roiremyhỹ.
\v 30 Tahe Davi olivera hãwalò-ò raòwònyre rahinymy, tawadero hukỹlemy ihỹmyhỹ tule ubeta taratiò ritidire tabedewo deòsinamy. Ibutumy ihemy rirahure mahãdu tule tarati rehetynyrenyre tulesỹ rahinymyhỹreny.
\v 31 Ka Davi-ko relyyrenyreu Aifotel bededỹỹnanamy Absalaõ weribi-ò rohoreremy, kiamy tii rarybere: —Wedu nihikỹ Deuxu, Aitofel dohodỹỹna ibutumy Absalaõ raykyna ribinabinanykre!
\v 32 Ka Davi hãwalò-ò rehemynyreu, tai wiu rohonymyhỹre-ò, ibiowa tyhy Husai-my nidu, arkita mahãdu, rare tai tii wana wiji reakremy. Husai tyy iyrayrahakỹ-di rexityynymy ihỹmyhỹ tule suu taratiò riòdònymy ihỹmyhỹ tabederyry deòsinamy.
\v 33 Kiamy Davi rarybere: —Wahemy noõmykre, tiu dori kiaweseki biwawiòhenanyõtyhy.
\v 34 Myta biwawiòhenanykre, Aitofel dohodỹỹna-di aõ releõkemy. Ka hãwa-ò roosekreu, kiamy Absalaõ-ò marybekre: Iòlò, wijihe awana aratxikre iwese bu wana watximyhỹre wesemy.
\v 35 Deuxu dee aõmysỹdỹỹdu tai iu kanatxikre Abiata tule, ta ikoreny belyykre ibutumy aõmybo taholamyhỹtemy iòlò heto-ki.
\v 36 Iriòremy Aimaà ta Jônata-my boho, tule tai kanatxidenykre, ta ijyy-di wadee biteònybenykre aõtxile txibo aõõbo boholabekre-ò.
\v 37 Tahe Husai, Davi biowa rare ta rehemynyre hãwa-ò tule Absalaõ iutyhyle rehemynyre.
\c 16
\s1 Davi Ziba wana.
\p
\v 1 Davi ijõ hãwalò-ò reurore tai, Ziba wana, witxi reare, Mefibosete aõmysỹdỹỹdu wana. Inatxi jumẽtu baõ-di detyymy nade 200-my baõ sõe, cem-my uva bolo, cem-mysỹ bederaty sõe tulesỹ vinho imonamy tỹximy diwyde.
\v 2 Tahe iòlò Davi tamy rỹỹraxire: —Aõwexe kia-di biwinykre? Ziba rirawyònyre: —Jumẽtu inihe iòlò hãwyy ityreki rakre rare; ka baõ ta bederaty, my tahe hãbu mahãdu rỹsỹnamy rewyreri; ka vinho tahe reywesereny rekreu tuu riõrenyrekre ryreherehemy
\v 3 Tikibo tahe Mefibosete ratxireri, Sau awedu riokore? Kawesemy iòlò rỹỹraxire. Ziba rirawyònyre: —Jerusalẽ-ki rarireri kiemy dori riki ilabie Sau bededỹỹnana tamy riwahinyremyreri.
\v 4 Iòlò kiamy Ziba dee rarybere: —Ibutumy aõbo Mefibosete hõrõ he ahõrõ rare. Ziba rirawyònyre: —Adekehe arexisỹrabunykre wawedu tiiemy aõki arawiòhenanymyhỹkre! Davi Simei wana.
\v 5 Ka Davi Bauri hãwa-ò rehemynyreu, Gera riòre, Sau sỹ mahãduõ, tule wana witxi reakremy rare ta riòrarunyre aõnaõna binabinahãkỹmy rybe tamy.
\v 6 Tule Simei Davi dee mana-di dehu riòrarunyre tule iijoi mahãdu dee rahunanymyhỹ, iòlò xe ijoi mahãdu ixi rikyrawonymy rỹimyhỹ idi itxeredu mahãdu tule riijemyhỹ ilau.
\v 7 Tii kiamy Davi rilahire: —Mata karibi, aleeryduhukỹ! Rubudỹỹduhukỹ!
\v 8 Wedu Sau ribi tewyny ahãte. Wedu nihikỹ aõhỹkỹmy (arasnyreri) Sau sỹ mahãdu terubunyte òraru-ki. Wiji tahe wedu ariòre Absalaõ dee Deuxu riwahinyra, iwana (tawxi) kai ibinamy atxiteri, aleeryduhukỹ!
\v 9 Taita Abisai, Zeruia isere, kiamy iòlò dee rarybere: —Aõherekiwe ijòròsa hakỹ iximy telahajina dỹỹnyteri? Txiòta ini tamy arake irati ariòròkemy!
\v 10 Kaiboho xe aõkõre! — Kawesemy iòlò Abisai rirawyònyre iseriòre Joabe wana. — Ka wedu nihikỹ Deuxu tuu riteònyreri wana walahajimy, mobo tahe tamy rỹỹraxikre tuu riwinyrerimy?
\v 11 Tahe Davi Abisai dee rarybere tule taijoi mahãdu-ò: —Wariòre òbitihikỹle heka warubudỹỹmy wadi ratxireri, aõherekibo tahe Benjami mahãdule aõbo rikihe iwitxirareri tuu iwese riwinykemy? Ixinamyta hãbu ratxireke. Ixinamyta riwalahire wedu nihikỹ dori tuu riteònyreri tuu riwinykremy.
\v 12 Aõhewana wedu nihikỹ waõ binabina-ò retehereri tule txibo aõwiõ wadee kidiwahinykre ibina deròwymy.
\v 13 Tahe Davi taijoi mahãdu wana rariarenyre. Simei tule iwyònade rariamy nade, hãwalò weribi nariamy nade, tuu ralahajinanymy manadi tamy rehumyhỹ tule su-di Davi dee rehumyhỹ.
\v 14 Iòlò taijoi mahãdu wana sõemy reywesemy ritehemynyrenyre Jordaõ bero-ò taile rexielehynyrenyre. Absalaõ Jerusalẽ-ki ihỹmyhỹ.
\v 15 Absalaõ israelita mahãdu wana Jerusalẽ hãwa-ò rirònyrenyre, Aitofel ikyrenyki ihỹmy.
\v 16 Husai, Davi deòdumy ihỹmyhỹ, Absalaõ wana witxi reare, ta ryryre: —Beysabenyke iòlò-di! Beysabenyke iòlò-di!
\v 17 Absalaõ rỹỹraxire: —Tiwexe abiòwa dee òbitimy atximyhỹtere? Aõherekibo heka ihemy taõta?
\v 18 Hasai rirawyònyre: —Timykibo tuu ariwinykemy wahe? Jiarỹ heka mobo Deuxu tuu ritara weribi-ki watxireri, wedu nihikỹ wahe, tule ixỹ mahãdu butumy Israel mahãdu ritara weribi-ki. Awana aratxikre.
\v 19 Òbitityhy tahe, mowanabo aratxikre, wawedu riòre wana? Iwese bu wana raremyhAwana aratxikre. \f +
\fqa Òbitityhy tahe, mowanabo aratxikre, wawedu riòre wana? Iwese bu wana raremyhỹ wese, heka awana rarybere: —Òhòdỹỹnamy wiji reareri. Aõbohe ijoi riwinykre? \f*
\v 21 Aitofel rirawyònyre: —Bu biraludu mahãdu õlemy mahãwyynyke, heto-di itxeredumy ririra mahãduõ wana. Iòraruki tahe ibutumy israelita mahãdu araerykre buòludumy wiji texirahoretamy, iòrarukita ibutumy iny mahãdu awana rỹireri mahãdu reysarenykre.
\v 22 Iòrarukita welò riòre riderenyre heto ijò0ki Absalaõ dee, ibutumy iny mahãdu ruki, tahe turenyxe rerare tyby biraludu mahãdumy.
\v 23 Iubedeu Aitofel ureraru tamy riwahinyre bedeu heka aõma wesemy rohonymyhỹre Deuxu tuu rarybereri wesemy; Davi wana ratxireri tasỹ tule Absalaõ-wama ratxireri-my.
\c 17
\s1 Husai Aitofel ureraru ribinabinanymyhỹ.
\p
\v 1 Irahudi tahe Aitofel Absalaõ dee rarybere: —Txioini 12.000-my hãbu sõe aritakre, ta wiji rutemy aroikre Davi hewo ribi.
\v 2 Ta tamy areakre reywesereri wanawana iòra rurumy kia ratxireri tii kuduberukre, tule ijoi mahãdu ibutumy brebumy raòrunyrenykre.
\v 3 Tahe iòlò sohojile arirubunykre.
\v 4 Irahudixe ibutumy iijoi mahãdu adee adidykre, iwese hãwyy tahãbu-ò roosemyhỹre wesemy. Kiemy dori iny sohojile rurukremyreri, ijõ mahãdu xe ixinamy rỹikre.
\v 5 Absalaõ tai awimy rahare ureraru-ki, tule israelita mahãdu awimy tai raharenyre. \f +
\fqa Ta Absalaõ kiamy rarybere: —Husai dee taini byrybeny, irybeò ijoi roholakremy aõbo inihe irybekremy. \f*
\v 6 Husai rehemynyreu, kiay Absalaõ rarybere: —Aitofel ureraru wadeereny riõra inihe myra; ihewomy aõbo ijoi rakre? Timyboxe, kaisỹ manarybekre aõbo ijoi riwinykremy.
\v 7 Husai kiamy rirawyònyre: —Aitofel ureraru inihe awiõra wiji.
\v 8 Kaihe buu Davi teerymyhỹte iijoi mahãdu wana aõbinaki iwodebure roiremy tulesỹ reburemy ratxirenyreri iwese (urxa) bederahyki ratximyhỹre wesemy tariòre wasidỹỹna òraruki. Buu heka sodadu ibedeery ratxireri rumy tasodadu mahãdu kyki aõkõ ratxirerimy ihỹre.
\v 9 Aõhe wana wiji ka rexiwomy ratxireri hãluu bedeõkeki da kõmy aõbo hãwaõ-ki ratxireri. Ka Davi aõbinamy asodadu mahãdu-ò kedeakre, mobo tamy roholara mahãdu kiamy kanarybekre Absalaõ sodadu inihe ituera.
\v 10 Tule sodadu tebure mahãdu dori, halòe wese teburereri mahãdu dori, kuduberudenykre. Butumy heka Israel mahãdu buu rierymyhỹre sodadu ityhy raremy tulesỹ sodadu tii wana ratxireri mahãdu sỹ aõbina ery rỹireri teburemyle.
\v 11 Waureraru he kiamyra iny bibutunykre rare, karibi ihyy hãwã onana òhòkỹle rehemynykre ijoi rexibutunymy, ibutumy israelita mahãdu, ỹnyra rutàwese tahe rexibutunymy roikre sõe, tasỹ kaile aõbina komy makre biweludunymy.
\v 12 Txibo Davi titxibo ratxireri, itxi rekekoarenykre aõbo aõhebo rutỹỹnyreri riery kõole wahe. Timyxe aõhe tỹỹõna iu tii rahenykre ihoõre iijoi mahãdu tule ibutumy tabre rahurenykre.
\v 13 Ka iwitxira hãwa-ò rahenykre wana, iny ijoireny mahãdu reruti kidiwydenykre, idi hãwã rikitxiwirenykremy manaõ rarike ihoõre biu-ki.
\v 14 Ta Absalaõ israelita mahãdu wana kiamy raryberenyre: —Husai ureraru inihe Aitofel ureraru ribi awira. Wedu nihikỹ Deuxu he tuu riwinyre Aitofel ureraru wihikỹ-di ròiõkremy, tai Absalaõ aõhõkỹmy rutỹỹnykremy wedu nihikỹ bededỹỹnanamy. Davi deòarixidỹỹna ta rahenyre.
\v 15 Tahe Husai Zadoque ko relyyre ta Abiata ko ijõmy relyyre Absalaõ timybo ritohonyramy ta israelita mahãdu butumy roholaramy tule sỹ Aitofel timybo raryberamy ikoreny relyyre.
\v 16 Kiamy rarybere: —Ta wylemy Davi deòarixidỹỹmy inyõ biteònykre myỹ tamy marybekre uritere rywetuaki tỹhi õmykremy. Jordaõ bero kotxi wytyhylemy Davi rohorekremy taijoi mahãdu wana ituerenykõkremy wahe!
\v 17 Jonata ta Aimaàmy boho iwory hogeo-my nidu iòhò-ki ratximyhỹreny ròraòmy rexiòhãrunymyhỹrenyre hãwa-ò roteki inyõ tureny robikelau. Teòduõ aõu aõu ramyhỹre tamyreny rybe wahidi aõobo roholamyhỹre ijyymy; iu tahe iòlò Davi ko ijyymy roimyhỹre.
\v 18 Iu bedeu tahe inyõ tureny robire ta Absalaõ ko tuu relyyre. Iòraruki ta Jonata ta Aimaàmy boho wytyhykemy roirenyre, hãbu Bauri hãwa-ki rasỹnymyhỹre heto-ò. Iheto bireki hãlyybe rỹimyhỹ, iwooleta rironyrenyre.
\v 19 Hãbu hãwyy hety rimyre, ta hãluu ijò idi ritòbònyre ityre tasỹ alòbrònaty riòdònyre iny rieryõkremy.
\v 20 Absalaõ sodadu mahãdu ritehemynyre ta hãwyy-ò rỹỹraxirenyre: —Titxiwe Aimaà ta Jônatamy boho roire? —Rekuròrenyra kanaweribikò! Kawesemy hãwyy rirawyònyrenyre. Ta ihãrele rierenyre, urile tahe itxi rekoaõhyyre; tahe ixybyle Jerusalẽ-ò riòkeserenyre.
\v 21 Roire sỹtybymyxe, Aimaà Jonata wana hãluu ribi riòlònyrenyre tahe roirenyre Davi deòarixidỹỹmy. Timybo Aitofel bede riywinyramy tamy reakremy kiamy tamy raryberenyre: —Wytyhylemy bero kotxi bohorekre!
\v 22 Tahe Davi taijoi mahãdu wana Jordaõ bero kotxi taòhòrese riòrarunyrenyre ka, txuu rohonyreuxe butumy taòhòrese rahurenyre.
\v 23 Ka Aitofel ureraru dee moõ reòbyõre-ki xe, roosere taawaru rimymy ta rare ta hãwa-ò. Irahudi, taõnaõna ibutumy riywiywiny myrahudita, rexirubunyre (btòtaamy). Ta tyby wabede ole rituunyrenyre.
\v 24 Ka Absalaõ Jordaõ bero kotxi riòhòrerenyreu, Davi tiu aõkõ Maanãi hãwa-ki rehemynymy ratximyhỹ.
\v 25 Absalaõ Amasa tasodadu wedumy rirutàre, Joabe derowymy. Amasa heka Jeter-my nidu riòre rare, israelita mahãdu; ise tasỹ Abigail rare, Naà riòre heka rare, Zeruia seriòre wahe, Joabe se wahe.
\v 26 Absalaõ israelita mahãdu wana Gileade bede-ki rexibutunyrenyre.
\v 27 Ka Davi Manãi-ò rehemynyreu, Sobi wana witxi reare, Naà riòre wana, Habà hãwa-ki hãwadu-wana, Amoanita bede-ki; Maki ibiòwa-my, Amiel riòre heka rare, Lo-Debar-ki hãwadu heka rare; Basilai ijõmy imahãdu renyre, Hosel~i-ki hãwadu heka tii rare, Gileade mahãdu.
\v 28-29 Tiiboho heka (bacia) diwymy doide, suherana, ta herina tulesỹ rỹsỹna diwydenyde dewi rỹsỹnamy taijoi mahãdu wana (rirsỹkremy), (trigo) riwyrenyre, (cevada), ỹnyde, òmyta, aõtyhy node, òmytani, bidi, broreni huãsyra, broreni huãsy werawera ta budoenimy. Tiiboho rierymyhỹreny, Davi bedetyatya-ki, taijoi mahãdu wana rama tamyreny reakremy, bemomo tule reyweserenykremy.
\c 18
\s1 Absalaõ rubuna.
\p
\v 1 Iòlò Davi tasodadu mahãdu ributunyre, ta rihitxihitxinyre wiribi ijõ ijoi mil-my rihitxinyre ijõ tasỹ 100 my rihitxinyre tamyòta tasỹ iny sohoji sohoji iwedumy (risnyre) idireny aõmysỹdỹỹdumy.
\v 2 Tahe inataõmy taijoi-di hitxihitximy rohonykremy rarybere, ijõ heka Joabe riwedunyre, ijõ tasỹ Abisai iwedure, Joabe seriòre (isereny heka Zeruia rare), ijõ ijoi tasỹ Itai iwedure, Gate hãwã ludu. Tahe iòlò kiamy taijoi mahãdu-ò rarybere: —Jiarỹ tule arakre aherenymy.
\v 3 Ta kialemy rirawyònyrenyre: —Kaihe manaõkre. Ka anaòrunydenykeki wahe da kõmy aõbo ijoi òludu iny sodadurenymy kanarubudỹỹ, timy iwitxirake ihoõre tamyreny. Ka kai tahe debòitue hãbu sõe wese atxiteri wadeereny. Kakile marikehe wadeereny awireri kakỹny awimy karibi wadireny itxeredu biteònymy atxibekre.
\v 4 Awire txibo timybo awimy tai mahabenykre wesemy ariwinykre! —Kawesemy idò rirawyònyrenyre. Tahe ijòtòbona weribi rỹimyhỹ iwanawana ta isodadu mahãdu resemy roirenyre mil ijoi sõe hitximy tasỹ 100 ijoi mahãdu hitximy
\v 5 Kiamy tii Joabe ta Abisai-my boho-ò rarybere: —Ka wadee awimy atximyhỹtenyte wana, weryrybo Absalaõ ywilemy idi atxibenykre. Ibutumy sodadu mahãdu roholare Davi rybe-ò.
\v 6 Davi sodadu mahãdu xe raõbinanyrenyre israelita mahãdu dee Efraĩ bijiu-ki tamyreny aõbinamy rekoare.
\v 7 Tahe Davi sodadu mahãdu israelita mahãdu ribi rotarenyre. Sõemy rirubunyrenyre: 20000-my hãbu iu ituere.
\v 8 Aõbinadu mahãdu bedebedemy widi roberarenyre, bijiukihe aõnityhymy hãbu mahãdu tabre rahure bedetya-ki aõbinadu mahãdu ribi.
\rem dat 2017
\v 9 Lisitere-ribileta, Absalaõ Davi sodadu mahãduõ wana witxi reare. Absalaõ awaru tyre-ki runymyhỹ, tahe òwòrurawo-di rohonymy rare, taita irati òwòru rukurea wotxi ralomy rearenyre. Iawaru rexitxuhuny kõlemy reare rare, Absalaõ taxe biu-ki reàrenymy rarire.
\v 10 Davi ijoi mahãduõ Absalaõ-my rabire ta Joabe dee rarybere: —Abasalaõ-my ta rabira òwòru ruruki reàrenymy kua doide!
\v 11 Joabe kiamy rarybere: —Tuhe tabita? Aõherekibo tahe taile terubunytakõta? Adee ini heka debòitue prata-my ariwahinyra ta weretysanamy inihe.
\v 12 Ta hãbu myỹ rirawyònyre: —Wadee mil prata-my bidiwahinyke hãrele, tiu tamy wadebò aõhe tỹỹõna iòlò riòre dee. Ibutumy ijoi roholara iòlò adeereny rarybera-ò adee Absai ta Hai-my dee. Wadee awimy atximyhỹtenyte wana, weryrybo Absalaõ-di ywilemy atxibenykre.
\v 13 Ka irybemy areòby kòrawana ini Absalaõ arirubunyra, iòlò ini irahudi rieryra — tii heka ibutumy aõnaõna rierymyhỹre — tiu ini kai waweribi-ki arybeõna.
\v 14 Arybeò ixyby aroholaõkre! —Kawesemy Joabe rarybere. Tahe inataõ tõnorimy Joabe rimyre ta Absalaõ-ki idi rojyre ta irurulemy roimyhỹ, òwòru ruruki reàrenymy.
\v 15 Tamyòta Joabe sodadu mahãdu rikyrawonyrenyre Absalaõ tahe inatyhymyxe rirubunyrenyre.
\v 16 Tahe Joabe rurònyre aõbina ruhukremy. Taawarureny ibutumy ritxuhunyrenyre israelita mahãdu hemy ijaribi tahe ribuarerenyre.
\v 17 Absalaõ rubu riwyrenyre ta hãluu wotxi irubu-di rehurenyre bijiu bede-ki tamyòta mana nihikỹ-di riratòbònyrenyre. Tahe israelita mahãdu raòrunyrenyre, iny sohoji tasỹtasỹ-ò reareare.
\v 18 Absalaõ irumy raremyhỹ bedeu, ixidee rowidỹỹre hetoti wesemy kiemy iriòre ihoõreki tuu riwinyre ini tai tiiemy roimy rarekremy. Ta tanilemy rininire, wiji (yrbu) tuu raerymyhỹre Absalaõ hõrõmy. Davi Absalaõ rubu-ò rahinyre.
\v 19 Tahe Aimaà, Zadoke riòre, Joabe-ò rarybere: —Txioini arake (ijramy) iòlò dee ijyy-di wedu nihikỹ Deuxu òbiti riwinyramy, iòludu ribi rihedỹỹnyramy.
\v 20 —Kõre! — Joabe rirawyònyre. — Wiji rybe wahi wiõdi maõkre. Ijõ txuu ta tuu makre, wiji tahe aõkõre, iòlò riòre dori rurura.
\v 21 Tahe teòdu etxiòbi dee rarybere: —Kaihe makre ibutumy aõmybo tabitamy iko belyykre. Teòdu taramy tamy resere Joabe dee irahudi tahe (ijramy) rare.
\v 22 Aimaà rõhõtiõmyhỹ: —Txioini wahe biwawahinyke, ijyy-di tule arakemy, aõhereri aõkõ aõbo aõhebo rutỹỹnykre. —Aõherekibo heka tuu makemyreri, wariòre? — Joabe tamy rỹỹraxire. —Aõ bitake heka ihoõre ijyy-di noòwymy.
\v 23 Aõhereki aõkõ timykrebo, urile tahe arakemyreri! — Aimaà ixyby tuu rarybere. —Ma kỹnybohe ixinamy! — Joabe rirawyònyre. Tai taxe tii (ijramy) rare Jordaõ bede-di ryy ramyhỹre-di etxiòbi ratyre aõwesele rohonyre.
\v 24 Davi ijòtòbona bireki runymyhỹ hãwã weribiò aõkõ hetowo-ò ròtena weribi-ki. Itxeredu biu-ò raòwònyre ta ijò-ò runyre. Tahe retehere ahãna-ò ta hãbumy robire raijaranymy rarerimy ixisohoji.
\v 25 Tahe iòlò riteòarinyre. Kiamy iòlò rarybere: —Ixisohoji rareri wana, rybewahi widi rareri. Tahe rehemynymy nade heto-ò.
\v 26 Itxeredu sỹ ixybyle hãbuõ-my robire ixisohoji reamy rarerimy ta ijòki rỹimyhỹre dee ryryre: —Bedeteheke ini! Ixybylesỹ hãbuõ raijaranymy rareri! —Kiasỹ tule rybewahi widile rareri! — Davi rirawyònyre.
\v 27 Itxeredu kiamy rarybere: —(Ijra) heka, Aimaà wesereri Zadoke riòre komy kia hãbu awi rare — iòlò rarybere — aõhe wana rybewi wahidi rareri.
\v 28 Aimaà iòlò dee kiamy ryryre: —Awihyylemy bede rohonyra! Tahe tatiowomy tamy resere tule taòmy su-ò resere, ta kiamy rarybere: —Wedu nihikỹ, aDeuxu, kiahe tuu rakawowydyrenykre, tii xiery heka ijoi ritarasadỹỹna aòludumy rexirahòrera mahãdu ribi.
\v 29 Absalaõ tahe awilemy aõbo naderi? — Iòlò tamy rỹỹraxire. Aimaà rirawyònyre: —Asodadu Joabe riwateònyreriu, heka sõemy jeijei rohonyrerimy idi retehera, urile tahe riryõre aõbo aõherabo.
\v 30 Txiobo inihe kia-ò bexiwesinymy biwaraò! — Iòlò tamy rarybere. Tii xe taile riraòre.
\v 31 Tasỹ ijyyduõ rehemynyre etxiòbi my nidu ta iòlò dee rarybere: Iòlò, ijyy wihikỹdi he adee rareri! Wijihe wedu nihikỹ Deuxu aratarasa dỹỹnyra ibutumy iny mahãdu aòludumy rexirahòrera mahãdu ribi.
\v 32 Absalaõ tahe awilemy aõbo naderi? — Iòlò rỹỹraxire. Ijyydu kiamy rirawyònyre: —Jiarỹ wakihe ixinamy txibo aõhebo rutỹỹra wana rutỹỹnyra ibutumy aòludu mahãdu ibutumy umy dòdu mahãdu wana.
\v 33 Sõemy xe iòlò iu rabederyryre. Raòwònyre hetowo biu-ki rỹimyhỹ-ò tahe tahi riòrarunyre. Rirariralemy ihỹmyhỹ tule katxi terehekỹmy ryrymyhỹ: —Wariòre! Absalaõ wariòre! Absalaõ, wariòre! Joabe Davi-ki ibinamy rahare.
\c 19
\rem dat 2017
\p
\v 1 Joabe-ko relyyrenyre Davi rahinyreri-my Absalaõ òraru-ki.
\v 2 Iòraruki tahe ibedeu, tarasana wowydyna bederyrymy rexirahorere ibutumy Davi ijoi mahãdu kiemy iòlò tariòre rubu-ò rahinyreri òraru-ki.
\v 3 Diòkesedenyde hãwa-ò ibedewomy dirònyde, iwese sodadu mahãdu wouribi brebumy raorunymyhỹre wesemy, raixỹrumy.
\v 4 Iòlò taò rihetynymy ratximyhỹ ta katxiterehekỹmy rirajuamyhỹ: —Wariòre! Absalaõ wariòre! Absalaõ, wariòre!
\v 5 Tai òraruki ta Joabe rare iòlò heto-ò kiamy tamy rarybere: —Wijihe ibutumy asodadu mahãdu teixỹrudỹỹnyta, ahedỹỹdu mahãdu wahe, ariòreboho wana tule ahãwyyboho tasỹ abiraludu mahãdu-my wana ahedỹỹdu mahãdu.
\v 6 Kaihe umy rerinamyhỹre mahãdu-ò awiõte ka mobo wana umy rerinanykõmyhỹre òta awimy atximyhỹte. Wijihe kiamy texideòsinyteri aijoi mahãdu adee asodadu mahãdu wana aõke ihoõre adee. Kiamy wiji ka retehereri Absalaõ rurukõra wana ini heka eysamy atxiberi jiarỹboho ta inihe ibutumy arituerenyra.
\v 7 Make taini heka tamyreny tureny mawydykre-my asodadu mahãdu-my. Ka tuu biwinyõkre wana, inatyhymy ararybekre, Deuxu, wedu nihikỹ nimy, biuraso rudiu moõ aweribi kanatxiõhyykre. Iu heka adee ire ibinamy bede kòdòhònykre.
\v 8 Tai taxe iòlò rỹire ta ijòtòbona nihikỹ bire-ò runyre. Tahe isodadu mahãdu tuu bede rieryrenyre rohonymy runyrerimy iuxe isodadu mahãdu iwerura-di ributunyrenyre. Davi taòkesena riòrarunyre Jerusalẽ bede-ò. Iwanawana tasỹ israelita mahãdu rihenyrenyre, tasỹ tasỹ-my roberarenyre.
\v 9 Irahudi ta, bedebede-my, taõbinareny riòrarunyrenyre. Kiamy raryberenyre: —Davi heka inyòludureny ribi inyhedỹỹrenyre. Filisteu mahãdu ribi iny rihedỹỹnyrenyre, wiji tahe Absalaõ lau rahenymy roimyhỹre iòraruki karibi rohonymy ramyhỹre.
\v 10 Absalaõ heka inyboho ritarenyre tawedu-my, urile tahe rurura wou-ki. Aõherekibo tahe, Davile ixyby ka-ò inyboho riòkesedỹỹõreri tawedumy?
\v 11 Davi rieryre israelita mahãdu rybe. Tai taxe Zadoke riteònyre Abiata wana Juda mahãdu myỹ rỹrỹxirenykremy: Aõherekibo heka kaibohole wedu wiòhedỹỹmy tahõtinytenyta ixyby tasỹ-ò kòdoosekremy?
\v 12 Kaiboho heka wasỹ toite, wadeyre heka toite tule wahãlubu toite; Aõherekibo tahe ixyby waòkesedỹỹmy wadi atxitenytei?
\v 13 Tulesỹ tarybe Davi Amasa dee kiamy riwahinyre: —Kai heka wasỹ tate. Tahe wijehe, kai wasodadu wedumy malokre Joabe deròwymy. Deuxu he ixinamy riwarubunykre tuu ariwinyõkre wana!
\v 14 Kawesemy rarybere òrarukita ibutumy Juda mahãdu iweribi rexibutunyre, kiamy tarybe wedu dee riwahinyrenyre ixinamy taijoi mahãdu wana kòdoosedenykremy.
\v 15 Tahe Davi doosede Jordaõ bero òhòkỹle dehemynyde. Juda mahãdu ijoi sỹ tule roire tiiboho wana Gilgal bede-ki witxi rekoarenykremy, tiiboho wana butumy kidiòhòredenykremy bero-di.
\v 16 Aõwesele moma, Simei, Bẽjami ta mahãdu, Gera riòre, Bauri hãwã ludu, heka raelemyhỹ wylemy iòlò Davi wana witxi reakremy.
\v 17 Mil hãbu-my heka Bẽjami mahãdu Simei wana rỹimyhỹ. Tule Ziba mahãdu rỹilemyhỹ, Sau sỹ mahãdu dee aõmysỹdỹỹ riwinymyhỹre mahãdu, roirenyre Jordaõ bero-ò wairyremy iriòre sõe tasỹ waituemy iaõmysỹdỹỹdu mahãdu sõe. Iòlò koki hikỹle ritehemynyre.
\v 18 Ta riòhòrerenyre Jordaõ bero kotxi iòlò ijoi mahãdu wana kidiòhòrekremy tule txibo aõmybo iòlò tamyreny rarybekre imynale riwinyrenykremy roirenyre. Ka iòlò rohorekremy reywinymy ratximyhỹ-ò, ta Simei ixidi dehumyhỹde su-ò, ikotxi.
\v 19 Kiamy rarybere: —Iòlò, adee kiamy arexitòenykre iubre karibi tahònyta bedeu adee ibina rewinyre tahe bitusanykremy ixiribi warybe bina. Iribi õhõti rusakre aõbo rewinyre ribi; uritere itxi õhõti (ijraõmy).
\v 20 Jiarỹ rexieryre ibina rewinyremy iòraru-ki ta heka deledelelemy adee rehemynyreri wiji.
\v 21 Tai tahe Abisai, Zeruia isere, kiamy tamy rarybere: —Simei he rurukewi rare Deuxu wedumy ritareny ralahajinanyre òraru-ki.
\v 22 Taita Davi le Abisai dee ta iseriòre Joabe-my boho-ò kiamy rarybere: —Kaiboho wahe, Zeruia riòre boho, aõhe ihoõre tii wana aòrarureny! Aõbinabinahakỹ aõbo wadee biwinybenykemy atxitenyteri? Ka wiji dorihe Israel mahãdu wedumy ka rare, israelita mahãduõ wiji rurukehe ihoõre.
\v 23 Kaisỹ adee inatyhymy ararybekre buruke ihoõre.
\v 24 Mefibosete, Sau riokore, tulesỹ nade wedu wana witxi reakremy. Tii tawa risuhoke ihoõre, tasuusiri tule risỹke ihoõre, tulesỹ tatyy risuhoke ihoõre iu wede Jerusalẽ ribi rohonyreun risuhòkõra hyky idi ta ka roosereri tatyysudi-ò yrubu.
\v 25 Ka Mefibosete Jerusalẽ ribi dehemynydeu wedu wana witxi reakremy, tamy rỹỹraxire: —Mefibosete, aõherekiwe wahemy taõte?
\v 26 Kiamy rirawyònyre: —Wedu, kaihe tiwaerymyhỹte wabina raremy. Kiaremy heka wadeòdu dee rarybere wawaru wadee riywinykremy, ityre arunymy ahemy arakremy, irahudita urile wadeòdu riwabonyre.
\v 27 Roihikỹlemy wamy relyyre. Urile tahe kai Deuxu ỹju wesena tate òbitimy aõ teerymyhỹte; kiaremy heka, txibo timybo tai mahãkre wana ixinamy tuu biwinykre.
\v 28 Waha sỹ mahãdu tahe bihubenyke sohojile riòbynyre, ka wadee taxe ibutumy tewahinyte ariroxikre wahe. Wiji xe ixyby aõmy adee arexitòenyke ihoõre.
\v 29 Wedu kiamy rirawyònyre: —Ixyby aõmy rybeõmykre. Reeryra dori Say aõnaõna umyreny ariywinykre kai ta Ziba-my.
\v 30 Ixinamy Ziba hõrõmyke ibutumy! —Kawesemy Mefibosete rirawyònyre.—Wadee kai awityhyreri ixyby asỹ-ò tooseteri.
\v 31 Barsilai, Rogeli hãwã ludu, Gileade bede-ki roimyhỹre, tulesỹ nade ta hãwã ribi wedu wana kòdòhòrekremy Jordaõ bero-di.
\v 32 Barsilai heka matuari rare: 80-my iwyra. Ityhy nihikỹ heka rare, ka wedu Maanãi bede-ki ratximyhỹ bedeu, sõemy riwiòhenanyre.
\v 33 — Barsilai — wedu tamy rarybere — Jerusalẽ bedeò wahemy manakre tai wawana matxikremy, jiarỹ adi aròrenykre.
\v 34 Ta tii kiamy rirawyònyre: —Tiu inihe irehemy bede waitxeseõna; aõmybo tahe arakre Jerusalẽ-ò ahemy?
\v 35 Ta tii kiamy rirawyònyre: 80-my wawyra-di watxireri tule timy aõ awi ariwinyke ihoõre. Rỹsỹna wi arieryke ihoõre tule aõbebe-my momo wiudu mahãdu wiu-ò aroholake ihoõ tule. Urile heka adee utxiè adiwahinykre.
\v 36 Awi heka rare wadee tewahinyteri tahe aõkõre. Uriki tahe ahemy arakre kia-ò le inihe Jordaõ bero kanaò riòre.
\v 37 Ixinamyta aroosekre wasỹ-ò waha nadimy boho hãluu bire-ki arurukremy. Kimã leta kaa rare, wadeòdu. Tii ixihemy bidykre ixinamy ixideewimy idi mabekre.
\v 38 Wedu rirawyònyre: —Ixihemy aridykre tule idi aròrenykre adeewimy. Tule adee butumy ariwinykre txibo aõmy wadee bexitòenykre wana.
\v 39 Tahe Davi tasỹreny mahãdu wana Jordaõ bero-kotxi riòhòrerenyre. Barsilai ryò ruore tule Deuxu-ò rityhenyre tii wana rarikremy, irahudixe Barsilai roosere tasỹ-ò. Israel Judamy boho rajeijeirenyre.
\v 40 Weduxe bero kotxi rohorere Juda mahãdu wana ta Israel mahãdu ibutemy ijõmy ihemy riohorere. Iribixe Gilgal-ò rare, Kimã ihelemy rare.
\v 41 Tulesỹ israelita mahãdu ihelemy rirahure ta kiamy Davi dee raryberenyre: —Wedu, aõherekibo heka wasỹreny, Juda mahãdu, aradyrenyra kua weribiòhòkỹle, asỹreny wana butumy kua Jordaõ bero-ò?
\v 42 Juda mahãdu rirawyònyrenyre: —Aõherekibo tuu rewinyrenyra kiemy inihe wedu wasỹreny ratxireri. Taile aõbo tarikihe beburetenyteri? Wedu aõbo warỹsỹnareny wadeereny riòwynyra da aõbo wadeereny riwahinyra?
\v 43 Israelita mahãdu kiamy rirawyònyrenyre: —Jiarỹboho aratyrereny Davi sỹ tyhyrenyreri, ta aõhereri aõkõ kaiboho isỹle atxitenyteri. Aõherekibo heka rybeõlemy tiwaritenyteri? Jiarỹboho heka, juhu tyhy tuu raryberenyre wedu òkesedỹỹmy! Urile tahe Juda mahãdu aõnityhymy Israel mahãdu ribi raryberenyre.
\c 20
\s1 Seba Davi-my roludure.
\p
\v 1 Tule inyõ ihỹmyhỹ rybetyhydỹỹ kõduõ, Seba-my nidu wahe, Bikri riòre, Benjami mahãdu heka rare. Tii rurònyre ijoi ributunykremy kiamy ryryre: —Ixinamyhỹwa Davi rareke! Aõ heka ihoõre tamy ijoi rexiwelòlòke wahe! Aõ iõkõmy aõbo rikihe ijoi ihemy rakre! Israel mahãdu, ijoi heka rake tasỹ-ò!
\v 2 Taxe israelita mahãdu Davi ribi roirenyre Seba hemy roirenyre. Ka Juda mahãdu tahe Davi wana rarirenyre Jordaõ bero ribi ihemy diode hyky ihyy Jerusalẽ hãwã òhòkỹle tiiboho wana ritehemynyre.
\v 3 Davi rare taheto-ò Jerusalẽ bede-ò tai deboituemy tabiraludu sõe ririre tai hãbu sohoji idinodurenymy ririre tamyreny òtaòtamy reake ihoõre tasỹ tiiboho sỹxe irybemynamy hetowo-ki hyy ratximyhỹrenyre riòlònyke ihoõre wytese wesemy roiremyhỹ.
\v 4 Kiamy wedu Amasa dee rarybere: —Juda mahãdu dee ini marybekre ijõ biurasou ibutumy tiiboho wana kaki manatxidenykremy.
\v 5 Tahe Amasa rare hãbu mahãdu ariximy, urile tahe wedu tuu rarybereu tyhy dooseõde.
\v 6 Taita Davi Abisai dee rarybere: —Seba inihe Absalaõ ratyre inydeereny aõmysỹdỹỹ riwwahinykre. Mata iny ihewo ribi waijoi mahãduõ ta ixihemy bidykre; (urikõyrbu) aõtxile hãwaõdi kanahãynanyheny hãwã iuhuari-di õdi tahe inyribireny kanahenykre.
\v 7 Tahe roirenyre Joabe taijoi mahãdu wana, keretxita mahãdu ta peletxita mahãdu ta sodadu aõbinadu tyhytyhy hykỹle ijõmy rirahure Abisai hemy. Jerusalẽ ribi riòlònyre Seba hewo-my roikremy.
\v 8 Ka mana nihikỹmy nidu-ò ritehemynyreu, Gibeaõ hãwa-ò, Amasa itxireny reare. Joabe iu wou mahãdu tyy-di rexityynymy ihỹmyhỹ tule mayrehe-di tarexiàti-ki ihỹmyhỹ, weretysanadi ixidee ritaamy idi ihỹmyhỹ. Ka tamy reareu, mayrehe rariowyre.
\v 9 Tahe Joabe Amasa dee rarybere: —Aõhe wabiòwa, timybohe atxiteri? Tahe isuuririki-le rimyre Amasa suusiri-ki tarurunawe ribi rimyre iryò rokremy.
\v 10 Amasa timy rõhõtinyõhyyre Joabe mayrehedi ratximyhỹmy tebò wyò weribi-ki. Tahe Joab exe tai rojyre Amasa-ki iweki tai rojyre, ta iweryri rejuxunyre sulemy iweryri roberare. Aõwesele rurumy reare: Joabe ixyby tai rojyõre rurure òraru-ki. Irahudi tasỹ Joabe taseriòre Abisai wana roirenyre Seba hewo ribi.
\v 11 Joabe sodaduõ rarire Amasa rubu ta kiamy ryryre: —Ibutumy mobo Joabe wana rỹireri mahãdu heka Dav weribi-ki rỹireri; Joabe hemyta boibenyke!
\v 12 Amasa rubuxe rytyaki resemy roimyhỹ, tahãlubu tyatya-ki roimyhỹ. Joabe wiòhedỹỹduõ tuu robire iny ibutumy tamyle rexitxuhunymyhỹmy; taita ryribi riwesinyre irubu ta ubetadi rihetynyre kiemy iny namyhỹde ehetxi tamyle ruhumyhỹre.
\v 13 Ka rubu ratare rahudi ryribi, iuxe ibutumy Joabe hemy rirahure Seba hewomy.
\v 14 Seba ibutumy Israel mahãdu sỹdi rariamy rare ihyy Abeli (Abel)-Bete-Maakà hãwã òhòkỹle rexitxuhunyre. Ta ibutumy Bikri sỹ mahãdu ijoi tii wana rexibunyre ta hãwa-ò tiiboho wana rirònyrenyre.
\v 15 Tahe Joabe sodadu mahãdu tamy ritehemynyre tule hãwã rikyrawonyrenyre. Tahe suu riratòònyrenyre hãwa.
\v 16 Tai hãwaduõ hãwyy ibedeeryhe rare. Tii uhuari-ò raòwònymy ta ryryre: —Bodohokujadenykeiku! Bodohokujadenykeiku! Joabe koiku marybebenyke ka-kò kanakremy, tamy dokuri krarybekemyreri!
\v 17 Tahe Joabe rare, tahe hãwyy tamy rỹỹraxire: —Kai anobohe Joabe-my nidu tate? — Kohe, tii! — tii rirawyònyre. —Bodohokukaiku, warybekò! — hãwyy rarybere. —Raholareri! — tii rirawyònyre.
\v 18 Tahe kiamy hãwyy rarybere: —Juhu bedeku kiamy iny rarybemyhỹre: Juhu Abeli (Abel) hãwa-kò boibenykre timykrebo bikerybenykremy; kawesemy heka relemyhỹre relekre anobo da anokõre anobo.
\v 19 Wahãwareny heka inihikỹ rare tule awi roire kòbitimy nodu Israel mahãdu kykyki. Anoherekibo tahe ihudumy idi tarutakateri? Deuxu, wedu nihikỹ hõrõ anobohe bibinabinanykemy idi atxiteri?
\v 20 Tiu tikeho aõkõ! — Joabe rirawyònyre. — Tiu arihukeho aõkõ, tule ahãwã aribina binanyke ihoõre!
\v 21 Wahõrõreny heka tii aõkõ ratxireri. Aõma ta heka tii reri hãbu Efraĩ ludu, Seba-my nidu, Bikri riòre wahe, kia heka Davi-my rexiòlududỹỹnyreri, wawedureny wahe. Tiile heka wadee bidiwahinykre, irahudixe arakre. —Irati kredi adeke karehurenykre uhukari ratyredi! — hãwyy rarybere.
\v 22 Tahe hãwyy rare taijoi mahãdu-ò rybemy. Tahe Seba rati riòròrenyre irati kredi uhuari ratyre ribi rehurenyre Joabe dee. Tahe rurònyre, taijoi ributunyre, tahe hãwã ririrenyre rooserenyre tasỹreny-ò. Joab exe rare Davi rura-ò Jerusalẽ bede-ò. Davi wana aõmysỹdỹỹdu mahãdu.
\v 23 Joabe heka Israel sodadu mahãdu wedumy raremyhỹ; ka Benaia tasỹ xe, Joiada riòre wahe, kia tasỹ keretxita mahãdu riwedunymyhỹre tulesỹ peletxita mahãdu riwedunylemyhỹre.
\v 24 Adoniraõ tasỹ hãbu aõmysỹdỹỹ sirasira hakỹ riwinymyhỹre riwedunymyhỹre; ka Josafa, Ailuji riòre, tasỹ wedu ritohonymyhỹre iaõmysỹdỹỹnare.
\v 25-26 Seva tasỹ tyyriti-di aõmysỹdỹỹdu rare. Zadoke ta Abiatamy boho tasỹ Deuxu bededỹỹnana-di aõmysỹdỹỹduõle rare Davi ijoiõle.
\c 21
\rem dat 2017
\s1 Sau riòreriòre mahãdu rururenyre.
\p
\v 1 Davi wedu-my raremyhỹ bedeu, sõemy ràma reare, inataõ wyramy heka bede riere ràma (ijramy). Iòraruki ta, Davi Deuxu dee rỹỹraxire, wedu nihikỹ-ò, ta kiamy dirawyònyde: —Sau inihe bede òrarureri tii heka taijoi mahãdu wana ròrubudỹỹrenyre: Gibeaõ mahãdu-my raòhòterenyre.
\v 2 Gibeaõ mahãdu heka israelita mahãdu aõkõ roire. Tiiboho heka amoheu mahãdu roire urile tahany ibuterenyre kiamy israelita mahãdu tamyreny rarybere idireny riywiywinymy roirekremy; ihãreleta Sau ihudurenymy tamyreny reare Israel ta Judamy mahãdu òraru-ki. Tahe Davi Gibeaõ mahãdu-ò rarariòwyre.
\v 3 Kiamy rarybere: —Aõwexe adeereny ariwinykre? Aõma heka adeereny ariòwynykre ibina adeereny relere, iu tahe Deuxu ijoi mahãdu-ò awimy iu atxibenykre.
\v 4 Ta tiiboho kiamy rirawyònyrenyre: —Sau bededỹỹnana wahe tasỹreny wana heka aõdi raòwoke aõkõre ouro-di raòwyke aõkõ tule prata-di raòwyke. Tulesỹ israelita mahãduõ arirubunyrenyke ihoõre.—Aõbo tahe tukemy, adeereny ariwinykre? —Davi rỹỹraxire tamyreny.
\v 5 Kiamy tiiboho rirawyònyrenyre: —Sau heka wahudurenymy wadeereny reare tiki ijõ sohoji aratxirenyõkremy Israel mahãdu su bedeõki.
\v 6 Iriòreriòre mahãdule heka wadeereny bidiwahinykre debòò inatxi reuro-my hãbu sõe rỹireri mahãdu wahe, ta aribitòtaarenykre Deuxu ruò, wedu nihikỹ ruò, Gibeaõ bede-ki, tai Sau ruare bede-ki, wedu nihikỹ wedumy ritare wahe. —Adeereny ariwahinyrenykre! — Kawesemy wedu rirawyònyrenyre.
\v 7 Urile tahe, tii irybe ijõdire Jonata wana widee bede riywinyre wahe, taiki Mefibosete-di ruruõkremy rexiraykynyre, Jonata riòre wahe Sau riokore.
\v 8 Ihãrelexe wedu tamyreny rarariòwyre Armoni ta Mefibosete-my boho dee — Iny inatxi Hispa riòreboho wahe, Aia rioòre wahe, Sau dee riwahinyrenyre; tulesỹ Merabe riòre rimyrenyre iruyre-my sõereny, Sau riòre wahe, Adriel dee riwahinyre heka rare, Barzilai riòre wahe, Meòla mahãdu heka rare.
\v 9 Davi xe tamyreny riwahinyre Gilbeaõ mahãdu dee debò inatxi reuro-my sõereny, rirubunyrenyre xe bitòtaamy hãwalo riòre bede-ki, wedu nihikỹ ruò. Debò inatxi reuro-my heka iny rurure. Aõmau heka tuu rutỹỹnyre aõwi dele bedeu.
\v 10 Tai tahe Hispa, Sau biraludu, tyyxehekỹ rimyre idi ta rexihetònyre mana tyre ridemy. Aõwi dele bedeu tai ratximyhỹ ihyy tai hyy biudele idi resere tule rubu mahãdu rixobanyre. Txumy rubu mahãdu riemyhỹre rara riròrenyke lau rumy tasỹ iròdu mahãdu-ò riijemyhỹre.
\v 11 Davi Hispa bededỹỹnana rieryreu.
\v 12 Rare ta diwyde Sau ti Jabe-Gileade-ki hãwadu mahãdu ribi tule iriòre Jonata ti diwylede, Jabe-ki hãwadu mahãdu heka rubu riwyrenyre Bete-Sỹ butuna ribi, iu filisteu mahãdu tai riònyrenyre ribi iu tule Sau rirubunyrenyre bedeu Gilboa hãwalo-ki.
\v 13 Tahe Davi Sau ti ta Jonata myti rituunyre debò inatxi reuro-my hãbu rubu mahãdu wana.
\v 14 Rituunyre xe Sau ti ta Janata myti tyby hãluu-ò rituunyre Kis-my nidu hãluu wo-ò, Sau tyby heka rare, Zela hãwã bede-ki, Bẽjami mahãdu bede-ki. Ibutumy aõmybo wedu rarybere ibutumy relere. Ka rexihumy rahudi tahe Deuxu ixitòedỹỹnareny dirawyònyde isureny bededỹỹnamy wahe. Aõbina filisteu mahãdu wana rỹire bededỹỹnana.
\v 15 Wousỹ rohonyre filisteu mahãdu Israel mahãdu wana. Davi tasodadu mahãdu wana roirenyre tahe filisteu mahãdu wana raõbinanyrenyre. Aõbina bedeu Davi sõemy reywesere.
\v 16 Hãbu rarire nihikỹõ sohoji iu ratximyhỹ Isbi-Benobe heka inire itõnori heka iruyre bedeõmy iutxie rare tule tõnori itỹmyra riuhemy idi ratximyhỹ. Davi rirubunykemy rexiraykynyre.
\v 17 Urile tahe Abisai, Zeruia isere, kia Davi rihedỹỹnyre, filisteu dee reare ta rirubunyre. Iòraruki ta Davi sodadu mahãdu kiamy raryberenyre Davi wou-my iherenymy raõrekremy. Kiamy raryberenyre: —Kai heka Israel mahãdu (rasòsòna) tate, waribireny burukehe ihoõre.
\v 18 Ixybysỹ wouõ rohonyre filisteu mahãdu wana Gabe hãwã bede-ki. Iu Sibekai, Husa hãwã ludu, hãbu rarie nihikỹõ rirubunyre Safe my nidu.
\v 19 Ixybysỹ aõbina rohonyre filisteu mahãdu wana Gabe bedekilesỹ, iusỹ Elanã, Jair riòre, Belẽ mahãdu, Golia rirubunyre, Gatxi hãwã ludu. Itõnori deò riki heka tyy idi relemyhỹre deò wese rare ibude.
\v 20 Ixybylesỹ aõbina rohonyre Gatxi bede-ki. Taisỹ hãbu nihikỹõ ihỹmyhỹ, juhu mahãdu hãbu nihikỹ riokoreõ, tebò juhu heka debòò sohoji reuromy sõere tebò sohoji sohoji iwasỹ tulere debòò sohoji reuromy iwa juhu sõe.
\v 21 Israelita mahãdu-my ralahajinanymyhỹ; tahe Jonata Simeia riòre, Davi seriòre, rirubunyre.
\v 22 Ka inaubiòwa hãbuboho heka juhu mahãdu hãbu ninihikỹ rỹira mahãdu riokore roire Gatxi hãwã ludu Davi xe rahurenyre tasodadu mahãdu wana.
\c 22
\rem dat 2017
\s1 Davi ròtare wiu.
\p
\v 1 Ka wiu heka Deuxu dee Davi rirynyre, wedu nihikỹ-ò, iu Sau ribi rihedỹỹnyre iribi sohoji aõkõ òbitityhy ibutumy iòludu mahãdu ribi:
\v 2 Wedu nihikỹ heka wamana rare, wahõrõ tikiemy nodu tulesỹ aõribi watarasadu.
\v 3 Wadeuxu heka mana rare tai rexiwomyhỹre. Tii riwaijemyhỹre debòna-di iny rỹimyhỹre wesemy; tii heka waitxesedu rare, tule tii awityhymy riwamymyhỹre. Deuxu heka wahedỹỹdu rare, tii riwaijemyhỹre tule aõwesele waòludu mahãdu ribi riwahedỹỹnymyhỹre.
\v 4 Tamy rarumyhỹre wedu nihikỹ-ò ixiwiòhedỹỹmy, tahe aõwesele waòludu mahãdu ribi riwahedỹỹnymyhỹre. Wedu nihikỹ òta ijoi rawiunymyhỹke!
\v 5 Tiubo rubu bededỹỹnana riwakyrawonymy ixi rahõtinyre, wadee nade watyre resekremy.
\v 6 Riwamyrexe rubu tareruti-di, hãluu rexiywiywinymy roimyhỹ riwamykremy.
\v 7 Iòhãrumy wadee bede relereu xe tamyhỹkỹle raryre wedu nihikỹ-ò; kiamy tamy rexitòenyre riwawiòhenanykremy.
\v 8 Tahe suu ramytatare raukỹukỹre, hãwalo rawo tule r aukỹukỹre tulesỹ ramytatare kiemyhe Deuxu reburere-ki ture.
\v 9 Tearà ribi wàdà rohonyre, tule irywo ribi helòtyra bure sòhòkỹ rohonyre heòty iny sõdu wana.
\v 10 Tii biu wetyy riraynyre ta desede biu wetyy luru heke iwati rawoò desede.
\v 11 ỹju bròtyaki ruore ta aõwesele roirenyre tetyre-ki ruòmy rare.
\v 12 Bede luru-di rexihetynyre; biu wetyy sõemy, bee sõemy, iwerura-my.
\v 13 Biu delaa wana, tule heòty ikotxi roore.
\v 14 Tahe wedu nihikỹ biu ribi naymytxide, iny nihikỹ tarybe riòlòdỹỹnyre.
\v 15 Tii heka tawyhy-di rohotirare iuta ibutumy taòludu mahãdu riuberanyre; tulesỹ tabiu delaadi ire riteònyre.
\v 16 Ka wedu nihikỹ taòludu mahãdu riaõhõkỹmydỹỹnyre bedeu tulesỹ, awimy aõkõ iu ihỹmyhỹ, tamyreny raymytxire, iu (bertxi) rawo rityrysydỹỹnyre, iu ibutumy su manydu ritỹnynyre.
\v 17 Kua biu ribi hikỹle wedu nihikỹ tebò wadee diterenyde ta riwamyre; tii heka berawo ribi riwatare.
\v 18 Wedu nihikỹ heka waòludu mahãdu iòhãru ribi riwahedỹỹnyre wamy dòdu mahãdu ribi. Tiiboho heka ibutumy wadee ityhy roire.
\v 19 Tiubo wadee bede isiramy ratximyhỹ bedeu, wadee rekoarenyre; tahe iu wedu nihikỹ Deuxu riwaijere.
\v 20 Iòhãru ribi riwatare tule riwahedỹỹnyre aõherekibo kiemy inihe sõemy wamy rerinanymyhỹre.
\v 21 Wedu nihikỹ sõemy wadi rorenymyhỹre kiemy dori òbitimy watximyhỹre; tii sõemy riwawiòhenamymyhỹre aõherekibo kiemy inihe aõ waki ibina ihoõre.
\v 22 Jiarỹ heka wedu nihikỹ deewi rewinymyhỹre tule tiu òraruna rewinyõhyy watxwahãre waDeuxu aririke wahe.
\v 23 Jiarỹ heka irybe mynamy watxiwahãre tule ibededỹỹnana ratyre arohonyke ihoõre.
\v 24 Wedu nihikỹ riwarymyhỹre tiu aõ ibina rewinyõmyhỹre tule irehemy aõnaõna binabina ribi watxiwahãre.
\v 25 Kawesemy tii wadi ròrenymyhỹre kiemyhe òbitimy tamy watxiwahãre, tule riwaerymyhỹre waòraru ihoõre.
\v 26 Kai wahe, wedu nihikỹ Deuxu, kai heka awi tate mobo awimy adee ratximyhỹre-ò tulesỹ òbiti tate mobo iòbitimy adee ratximyhỹre-ò.
\v 27 Kai heka (owriuri) ihoõre iny ijõ iuriuri ihoõmy rỹimyhỹre mahãdu-ò, ka aòludu òxe tuõre ibinare.
\v 28 Kai heka ywimy nodu bihedỹỹnykre, ka xiwede mahãdu xe aõkõre urile bibedetxinykre.
\v 29 Kai heka, wedu nihikỹ, waloosòna tate; kai heka, wabede luru, tule mahukre.
\v 30 Kai heka ruru wadee bidiwahinykre waòludu mahãdu-ò idi areakremy tule inikỹmy biwaruruterenykre idi iribi aròtakremy.
\v 31 Deuxu heka aõ òbitimy riwinymyhỹre tule aõmy rarybe wana imynale riwinymyhỹre. Tii heka debòna wese rare iny riemyhỹre mahãdu dee.
\v 32 Wedu nihikỹ kai heka Deuxu sohoji tate kie tate ixyby ta ijõ ihõre; kai sohojile heka waDeuxurenyreri.
\v 33 Tii heka wahedỹỹdu ruruterehekỹ rare tule titxi rawana wadi taruki ratxirerimy ihỹre.
\v 34 Tule aõtxi areake-ò riwaijemyhỹre tule biu rarie tyre (riwasnyray) riwahedỹỹnymyhỹre.
\v 35 Tii riwaerynanymyhỹre aõbinamy aõmakremy waxiahate wihikỹ ariuhekremy.
\v 36 Kai, wedu nihikỹ, debòna wadee tewahinymyhỹte waumy rihedỹỹnykremy; awiòhedỹỹna òraruki heka waruruteremy wahãre.
\v 37 Kai heka tiu tiwawahinyõhyymyhỹre waòludu mahãdu riwamyke-ò tule tiu rariòwyõhyy watxiwahãre.
\v 38 Waòludu mahãdu hemy reawahãr ta iribireny ròtawahãre; arexitxuhunyke ihoõre ka rota xiery ta rexitxuhunymyhỹre.
\v 39 Rewexywexynymyhỹrenyre, rỹirenyke ihoõre; tule watirawo-ò rejuxunymyhỹrenyre rabòdumy.
\v 40 Ruru wadee tewahinymyhỹte waõbinanamy ta aõtxile waòludu mahãdu ribi idi ròtamyhỹre.
\rem dat 2017
\v 41 Waribi teòrudỹỹnymyhỹte, tule mobo wamy radònymyhỹre mahãdu arihukrenykre.
\v 42 Tiiboho tawiòhedỹỹdumy rekoamyhỹrenyre, ta iny ihoõre rihedỹỹnyrenyke; Wedu nihikỹ-ò ryrymyhỹrenyre, ta rirawyònyrenyõhyymyhỹre.
\v 43 Rewexywexynymyhỹrenyre, ta su demy relemyhỹrenyre; ityrereny rariamyhỹre iwesebre subruru rymy rỹimyhỹre wesemy.
\v 44 Kai heka tiwahedỹỹnymyhỹte ixỹ mahãdu aõbinabinahakỹ kyribi ta hãwahãwã wedu-my tiwasynyte. Ixỹ mahãdu arieryke tule ihoõre ka wiji tahe wadeòdumy ihỹrenyre.
\v 45 Hãwã witxira mahãdu wadee rexisỹrabunymyhỹrenyre tule warybemy reòbymyhỹrenyre aõmy tamyreny rarybe wana.
\v 46 Teburereny titxibo reamyhỹre ta ramytatamy riòlònymyhỹrenyre tai awimy ratximyhỹrenyre ribi.
\v 47 Wedu nihikỹ Deuxu heka irumy ratximyhỹre. Tuta ijoi rawowydymyhỹke kua wamanamy wahe, tuta ijoi relyymyhỹke Deuxu rurutere nihikỹmy waumyhedỹỹdu wahe.
\v 48 Tii heka waweribi ratximyhỹre waòludu mahãdu oòraru-ki, waraworawo-ò ritidimyhỹrenyre.
\v 49 Tule riwahedỹỹnymyhỹre waòludu mahãdu ribi. Kai wahe, wedu nihikỹ, butumy wadee tewinymyhỹte waòludu mahãdu ribi aròtakremy tule hãbu deburehekỹ mahãdu ribi tiwahedỹỹnymyhỹte.
\v 50 Tai òraruki tahe sõemy umy rawowydymyhỹre iny bina mahãdu kyki; iòraruki ta adee arawiunykre wowydyna wiudi.
\v 51 Deuxu sõemy wedu ritarasadỹỹnymyhỹre tule terina riteòsinymyhỹre mobo tii ritare —Davi heka rare tule iriòreriòre mahãdu tiiemy idireny rarekremy.
\rem dat 2017
\c 23
\s1 Davi iònamy rarybekre.
\p
\v 1 Kahe Davi rybe iòna rare, Jessè riòre wahe. Deuxu heka Davi hãbu tyhymy rirahorere, Jakò Deuxu heka wedu-my ritare tule Israel mahãdu dee wiu wihikỹ riwinyre. Kiamy Davi rarybere:
\v 2 Wedu nihikỹ tyytyby wadee rarybemyhỹre, irybe ibutumy wadòrotolemy rỹireri.
\v 3 Israel mahãdu Deuxu rarybera, Israel mahãdu itxesedu kiamy wadee rarybera: Wedu heka òbitimy ròwedudỹỹmy rarekre, Deuxu bededỹỹnana rityhynymy ròwedudỹỹmy rarekre.
\v 4 Iwesebre txuu rudiu rohonymyhỹre biu wetyy ihoõmy iwesebre ãsi biu lòra sỹtybymy txu lòòso-ò (rarxỹrxỹnymyhỹre) wesemy.
\v 5 Tai òraruki tahe Deuxu sõemy wariòreriòre mahãdu riwiòhenanymy rarekre, tii heka tuu rarybere tiiemy wawana rarekremy, rybe òbitidi tiu rabinabinake ihoõre. Kia heka ibutumy tuu raraykynyre rare; jiarỹ aõbo tahe tuu ixidee rewinyreri aròtamy aratxikremy, Deuxu heka tuu riwinykre iwesemy.
\v 6 Ka ityhydỹỹdu kõmahãdu tahe idi adehu rỹikre bede wesele: inyõ tebòmy rimykehe ihoõre.
\v 7 Ka ramykre wana ta aõtxile aõ ramykre womati aõbo da òwòru aõbo; taita ibutumy tiiboho roorenykre.
\v 8 Katahe Davi sodadu mahãdu nidedehe mahãdu nira: Josebe-Basebetxi, Tokemoni ludu, inataõ ijoimy nidu mahãdu wedu; tii tatonori-di hãbu mahãdu oitocento sõe wana raõbinanyre ta sohoji aõbina rohonyreki-le ibutumy rahurenyre.
\v 9 Eleaza, Dodo riòre Aoi riokore, heka ijõ rare inataõ ijoimy nidu mahãduõ inidehedehehekỹ mahãduõ. Iu bedeu Davi wana filisteu mahãdumy ralahajinanymyhỹreny aõbinamy reakremy rexibutunymy roimyhỹ-ò. Iu israelita mahãdu aõbina ribi rexitarenyre.
\v 10 Ka Eliaza ta rarire filisteu mahãdu wana aõbina raki ihyy tebò urile ramyremyrenyre inihikỹmy, imayrehe timy tebò ribi reseke ihoõmy. Wedu nihikỹ Deuxu sõemy ritarasadỹỹnyrenyre. Ka aõbina ituere bedeu, israelita mahãdu riòkeserenyre ihyy Eliaza tai rubu mahãdu debòna iribi ritamyhỹ òhòkỹle ritehemynyrenyre.
\v 11 Irahudi tahe Sama nade, Agè riòre, hararita mahãdu. Filisteu mahãdu iu lei bede-ki rexibutunyrenyre, tai òmytani sõemy rỹimyhỹ bede-ki. Iu israelita mahãdu raòrunyrenyre filisteu mahãdu lau.
\v 12 Sama le tahe iu reaõhyyre alòbròna kykile rarire, raõbinanyre tii boho wana ta tureny raòhòtere filisteu mahãdumy. Iu bedeu wedu nihikỹ ritarasadỹỹnyrenyre.
\v 13 Aõwi rede ihòmy rareri bedeu, iny inataõ wedu mahãdu taijoi-di doide “30-my didu mahãdu” roirenyre Adulaã hãluu hãluuhukỹ; Davi tai ratximyhỹ-ò, filisteu mahãduõ rebutunymyhỹ wanawana gigante-my nidu bede-ki.
\v 14 Tai tahe sodadu iny inataõ tebureboho roirenyre filisteu mahãdu tai roimyhỹkydile roirenyre, bee riryrenyre ta idi roirenyre Davi dee. Urile tahe tuu riõõhyyre bemy, iòsỹ, urile rejuxunyre Deuxu-ò xiwe rawahireri wesemy, wedu nihikỹ wahe.
\v 17 Kiamy rarybere: —Wedu nihikỹ Deuxu, tiu ka bemy ariòkeho aõkõ! Ka hãbu mahãdu iitxemy roira heka iòhãrumy roira ihãlubureny rejuxunymy tuu ariòke wesemy wahe! Kawesemy he tii bemy riõõre. Kawesemy he hãbu iny inataõ aõbinadu tyhyhykỹboho riwinyrenyre.
\v 18 Abisai, Joabe seriòre (Zeruia ta iserenyre), 30-my nidu mahãdu nidehedehehekỹ heka riwedunymy raremyhỹ. Kiata ixisohojile raõbinyre, 300 hãbu sõe wana ta rihumy rirubunyrenyre, iòraruki ta tii xe ini aõnityhymy taijoi mahãdu kyribi rohonyre trinta-my nidu mahãdu kyribi.
\v 19 Abisai xe ini itỹny tyhymy rexirahorere taijoi mahãdu kyribi, urile heka inidehedehe tyhy aõkõ rare iny inataõ mahãdu ribi uri sõemy rorubudỹỹrekile tuu raninire.
\v 20 Benaia-my nidu, Joiada riòre wahe, Kabzeel hãwã ludu, kia heka sodadu nidehedehe mahãduõ rare tule iwodebure nihikỹ rare. Tii heka inatxi aõbinadu ninihikỹ rirubunyre moabita mahãdu wahe. Nonoe rejuxunymyhỹ bedeu ta, hãluu hãluuhukỹ-di rubehemy rare taita halòe rirubunyre.
\v 21 Tulesỹ egipcio mahãduõ rirubunyre, hãbu inihikỹ heka rare, tõnori tebònamy ihỹmyhỹ. Ta Benaia òwòru-di tebòki ratximyhỹdile tamy aõbinamy reare, tõnori tebò ribi riatyre ta itõnoridile tai rojymy rirubunyre.
\v 22-23 Kawesemy he Benaia riwinyre. Tii aõbina rieryre ijõ mahãdu 30-my nidu mahãdu kyribi, urile tahe inidehedehe aõkõ rare ijõ mahãdu wesemy. Davi xe itxeredu-my iheto-my rỹimyhỹre wedu-my (risnyre).
\v 24-39 30-my nidu mahãdu kyki ihỹmyhỹ: Asael, Joabe seriòre, Elanã, Dodo riòre, Belẽ ludu; Sama ta Elika ijõre, Harode hãwã ludu; Hele, Pelete ludu; Ira, Ike riòre wahe, Tekoa ludu heka rare; Abieze ijõre Anatobe ludu; Mebunai ijõre, Husa ludu; Saomo, aòita mahãdu; Maarai ta Helebe-my, Baanà riòre, Netofa hãwã ludu; ta Itai, Hibai riòre, Gibea ludu Bjami bedebedehekỹ ludu; ta Benaia ijõre, Piratõ ludu, Hidai, Gaa bero riòre ludu; Abi-Aòbõ, Arabà ludu; Azmavete, Bauri ludu; Eliaba, Saaòbõ mahãdu; Josẽ riòreboho; Jonata; hararita Sama mahãdu ta Aiaõ, Sara riòre; Elifelete ijõre, Akasbai riòre, Maakà mahãdu; Elia sỹ ijõre, Aitofel riòre, Gilo mahãdu, Hesro sỹ ijõre, Karmelo mahãdu; Paarai sỹ ijõre, Arabe mahãdu; Igaò sỹ ijõre, Natã riòre, Zaba mahãdu; Bani sỹ ijõre Gade bedehekỹ ludu, Zeleke sỹ ijõre, Amõ mahãdu; Naarai sỹ ijõre, Beeròtxi mahãdu. Joabe debonadi retyymyhỹre, Zeruia ta isere; Ira ta Garebe, Jatxi mahãdu; tahe Uria le ijõre heteu mahãdu. 37-my heka sõerenyre aõbinadu tyhytyhyhykỹ mahãdu.
\rem dat 2017
\c 24
\s1 Davi ixỹ sõe tiwesebo rỹimyhỹ raerykremy idi rariare.
\p
\v 1 Ijõ bededỹỹnanasỹ, wedu nihikỹ sõemy Israel mahãdu-ki ibinamy rahare iu Davi awimy aõkõ iu ratximyhỹ. Kiamy Deuxu Davi dee rarybere: —Makre ta ibutumy Israel mahãdu-di mariakre tiwesebo sõe rỹireri bierykremy Judà mahãdu sõe tule bierykre.
\v 2 Taita Davi Joabe dee tuu rarybere, sodadu mahãdu wedu-ò, kiamy tamy rarybere: —Makre sodadu mahãdu wana ibutumy Israel mahãdu sỹdi mariakre, ibràra-di makremy ta beà-ò idi manariamy manakre, ixỹ sõe erysymy, aõma dori arierykemyreri tiwesebo iny sõereny inyboho ihỹrenyre.
\v 3 Ta kiamy Joabe wedu rirawyònyre: —Wedu nihikỹ, iny Deuxureny, inihe inyboho risõenyrenykre 100 bede òhòkỹlemy wiji rỹire ratyremy, ka arue tuu kodobikre! Aõmybo tahe tuu tahõtinyteri ka ixỹ sõe erysymy?
\v 4 Urile tahe wedu inatyhyhykỹmy Joabe dee rarybere sodadu mahãdu dee tule irybe rityhynyrenykremy; tahe iribi roireny Davi ribi roirenyre Israel mahãdu sõedi rariarenykremy.
\v 5 Jordaõ bero kotxi riòhòrerenyre tahe Aroe beà weribiò rexibutunyrenyre, vale hãwã bede-ki Gate bedebedehekỹki. Iribi tasỹ ibràra-ò roirenyre Jazer hãwa-ò.
\v 6 Iribi tasỹ ixyby roirenyre Gileade bede-ò ihyyta gade bede òhòkỹle ritehemynyre, heteu mahãdu su-ò. Tasỹ Dã hãwa-ò roirenyre Dã hãwã ribi tasỹ iraru weribiò rekoarenyre, Sidõ bede-ò.
\v 7 Iribi tasỹ beà weribiò riberenyrenyre, Txiru hãwa-ò, iuhuari dimy roimyhỹre wahe, iribi tahe ibutumy bedebedemy rekoarenyre heveu mahãdu hãwamy kananeu mahãdu ihyy Berseba hãwã òhòkỹle rexionananyrenyre, Juda su beà weribiò.
\v 8 Kawesemy he rariarenyre, nove ahãdu ribi waitue txu sõemy bede rierenyre rahudi, tahe Jerusalẽ-ò ribuarere, bedebedemy ibutuy rariareny rahudi.
\v 9 Tahe tiiboho wedu dee riteòsinyrenyre hãbu sõe sodadu-my raõmysỹdỹỹrenyke riòbyny kiamy sõereny: 800.000-my Israel mahãdu-ki tasỹ Juda bedekira 500.000-my.
\v 10 Ka irahudi, Davi idireny rariare rahudi, ixidee sõemy rexirahere idi ramytxitxire, kiamy tii rarybere: —Wedu nihikỹ Deuxu, òraruna heka ixidee rewinyra ibina hãbu mahãdu sõe-di rariara òraru-ki. Txiòtalàhà ini, waribi bisuhosuhokre aõkerỹbo! Ka rewinyra heka itxỹteitxỹte herbile tuu rewinyra.
\v 11-12 Tai òraruki ta wedu nihikỹ teòdu Gade dee rarybere, Deuxu rybemy Davi dee rarybemyhỹre dee: —Makre ta kiamy Davi dee marybekre inataõ bededỹỹnanamy tamy ariwahinykre ikyribi ta ijõ ixidee ritakre; tibo ixidee ritakre mynadi xe tamy ariwinykre. Biurasò rudiu tahe tamy rare, Davi rexixamy ratximyhỹ-ò.
\v 13 Gade xe rare tamy rybemy, iko relyyre aõmybon Deuxu tamy raryberemy ta ritỹỹraxinyre: —Aõbo he adee awikre? Inataõ wyramy au-ki rama reakre aõbo, da inataõ wyramy aõbo aòludu mahãdu lau brebumy beamy mabekre aõbo da kõmy aõbo inataõ wyramy au-ki banana-di aõhõkỹmy butỹỹnymy mabekre? Wylemyta tuu manarybe wadee Deuxu dee tuu ararybekremy.
\v 14 Davi rirawyònyre: —Waòrahe rurumy watxireri, kiaremy heka hãbu mahãdu aõhỹkỹhỹkỹmy (riwasnykehe) aõkõre. Kiaremy heka wedu nihikỹ Deuxu le heka ixinamy aõhỹkỹmy (riwasnyrenykre), tiin dori wadeereny iruxetòe ijõdikre!
\v 15 Tahe wedu nihikỹ banana-di tamyreny rehure Israel mahãdu tyre, rudile ihyy tiobo itxu ritidire-ò rehemynykre uhukỹle reyterenykremy. Ibràra weribiò sỹdu mahãdu tasỹ beà weribiò sỹdu mahãdu-my mahãdu heka tabre rahure 70.000-my heka israelita mahãdu ituerenyre.
\v 16 Ka wedu nihikỹ ỹju Jerusalẽ hãwã hudumy rakremy ratximyhỹ-ò, ta wedu nihikỹ tawo rirahorere ixyby ixỹ aõhõkỹmy (risnykõkremy) ta rarybere ỹju ròrubudỹỹmy ratximyhỹ dee: —Ixãwike hewaxe! Awitahe! Wedu nihikỹ ỹju aõma bire-ki ihỹmyhỹ tai aõnaõna ty riterymyhỹre-ki Arauna hõrõ jebuseu mahãdu wahe.
\v 17 Davi tuu robire ỹju ixỹmy raòhòtemyhỹmy taita kiamy Deuxu dee rarybere wedu nihikỹ dee: —Jiarõy sohojile hewa bede òrarureri. Jiarỹ heka reòsara. Aõbo heka ixỹ mahãdu riwinyra? Jiarỹ hãwyy ta wariòreboho wana heka aõhỹkỹhỹkỹmy (biwasnybenyke).
\v 18 Iu bedeule tahe Gade rare, kiamy Davi dee rarybere: —Makre tai aõnaõna ty raterymyhỹre-ò Arauna hõrõ wahe taita xiwena biwinykre Deuxu dee.
\v 19 Tahe Davi Deuxu rybemy reòbyre, wedu nihikỹ wahe, taxe rare, tuu Gade tamy rarybere mynamy.
\v 20 Arauna ixirawotxi retehere ta wedu taijoi mahãdu wana tamy rybemy rarerimy robire. Taira tatiowomy resere suò taòmy roire, Davi kotxi.
\v 21 — Wedu, aõoherekibo heka kaò tateri? Davi rirawyònyre: —Suõbradỹỹmy rareri tai xiwena ariwinykremy Deuxu dee, wedu nihikỹ-ò, banana ròte ixãwikremy.
\v 22 Taita Arauna kiamy rarybere: —Wedu, ixinamy ixideewimy aõaxina ibutumy bimykre ta Deuxu dee biwahinykre. Kaki ka broreni rỹire biwòsinykremy xiwemy biwahinykremy, ka iaõnaõnareny kalemy rỹire; ka aõnaõna ty idi raterymyhỹre òwòru tasỹ hemy biuhekre.
\v 23 Arauna ibutumy wedu-ò riwahinyre irahudita kiamy rarybere: —Wedu nihikỹ, aDeuxu, kỹny axiweò reobykre!
\v 24 Urile tahe wedu kialemy rirawyònyre: —Txiòtòetuke, tamy areòbyõkre. Ibutumy ariòwynykre. Jiarỹ wedu nihikõy, waDeuxu dee, iòwykõmy xiwe ariwahinyke ihoõre. Tahe Davi xe suu riõbranyre tai aõnaõna ty raterymyhỹre broreni tule riõbranyre ciquenta prata sõe-di.
\v 25 Taile xiwena riwinyre Deuxu dee, wedu nihikỹ wahe, tahe xiwe tamy riwahinyre riwòsiny wiwiny riwahinyre tule xiwe bede ywina wana. Tahe wedu nihikỹ ixitòedỹỹna dirawyònyde, ta aõwesele banana Israel-ki ralòmyhỹre ixãwire.

110
11-1KI.usfm Normal file
View File

@ -0,0 +1,110 @@
\id 1KI
\ide UTF-8
\rem 1-2:32 Iny with Port needs to be ck!
\rem Missing C 2: 33-46, CC 3-22 [have on Gateway com cc 2, 3, 4]
\h I BEDE IÒLÒBOHO
\toc1 I BEDE IÒLÒBOHO
\toc2 I BEDE IÒLÒBOHO
\toc3 1ki
\mt1 I BEDE IÒLÒBOHO
\c 1
\p
\v 1 Bedeiòlò Davi heka matuarityhymy ratximyhÿ. Iaõmysÿdÿÿdureny boho rihetynymyhÿreny ubeta rabròdi, ka tii tahe ratòteeõhyyre.
\v 2 Iurenanaitohodÿÿdureny boho raryberenyre:: — Iòlò Davi, diarỹboho ijadòòmaõ Ariijerenykre awana ratxikremy kia adi tarukikremy. Tii aweribiki rõrõmy roikre kia aratòteenykremy.
\v 3 Tai tahe ibutu Haeli bedeludu ijadòòma ruxerare rierenyre Kia Sune-ki ijadòòmatxi rahãrenyre, Abisaki inire.kiata iòlò dee ridyrenyre. Suna
\v 4 Abisaki heka ijadòòma iruxeratyhyre; Tii tahe Bedeiòlò-di, ròrenymy kia idi riywiywinymy raremyhÿ, kia Davi tahe òtaòta tamy riwinyre.
\s1 Adonia Iòlò-my Runykemy Ixidi Risÿnÿre
\v 5-6 Abosalaõ kia rurure. Ka tahe wiji Davi riòre adela Adonia, Hakite riòre, kia irulemy ratximyhÿ. Adonia heka hãbuõ iruxera rare. Davi heka tiu tamy rarybeõhyyre aõki, kia tii tahe iòlòmy runykemy ratxire. Adonia wouna itytiheòty sõe rimyrekia awaru sõe tule kia 50-my hãbu sodadu sõe kia tii-wana roimyhÿre ibutu bede bedemy. \f +
\fqa Ora, nunca seu pai o tinha contrariado, dizendo: Por que fizeste assim? Além disso, era ele muito formoso de parecer; e era mais moço do que Abisalaõ. \f*
\v 7 Adonia rarybere (E teve entendimento com) Juabi-ò, Serua riòre, kia Abiata-wana, xiwena aõmysÿdÿÿdu. Tahe tiiboho tamy reòbyrenyre iweribirenyki ratxirenykremy.
\v 8 Ka Sadòkixiwena-di aõmysÿdÿÿdu, kia Benai, Ijehuda riòre wahe, Natÿ, Deuxu rybe-di ijohonadu wahe, Simei iòlò kia Davi iòlò sodadu boho tahe Adonia weribiki ratxirenyõhyyrenyre.
\v 9 Tiu txuu Adonia budoeni rirubunyre, broreni tule, iròdu witxira idenihikÿdÿÿna tule rirubunyre, hemylala mana-txi kiahujeli beijirana iòhòmy. Tahe tii taseriòre ijõ mahãdu Davi riore bohorenyõ ibutumy riteòarinyrenyre ydòidenykremy, kia Juda iòlò aõmysÿdÿÿdu mahãdu tule.
\v 10 Kiaremyta riteòarinyõlere taseriòre tyby weribi Salomaõ, kia NatỹDeuxu rybe-di ijohodu, kia Benai, kia Davi sodadureny boho.
\s1 Salomaõ Iòlò-my Runyre
\v 11 Tiata Natỹrare rybemy Bateseba-ò, Salomaõse. Natỹrÿÿraxire: Kai aõbo teeryte kia Adonia Hakite riòre Bedeiòlòmy rexisÿnyre?, Kia iòlò Davi tahe kia aõ rieryõhyyrere!.
\v 12 Adee dohodÿÿna ariwahinykre: Txibo kai mahenykeki txibo ariòre Salomaõ bihedÿÿkeki, \f +
\fqa Vem, pois, agora e deixa-me dar-te um conselho, para que salves a tua vida, e a de teu filho Salomaõ. \f*
\v 13 Wijityhyle make iòlò Davi dee rybemy kia myỹtamy marybeke: "Bedeikòlò, wahãbu, Kai anobo waritxòre Salomaõ anokõ anobo ikòlòkumy runykremy tarybete asÿtybymy kia tiki arynanaki runykremy? Taita Davi anoherekibo tahe, Adonia Ikòlò-my rexisÿnyra?"
\v 14 Kia Natỹtarybe ritõranyre — kia tai, Kai Bedeiòlò-wana tarybeteriule, Diarỹ arehemynymy aralolekre ahewomy, kia ariòbitinymy aijyy.
\v 15 Taita Bateseba rare Bedeiòlò tÿhinawo-ò tamy rarybekremy. Davi ramaturimytyhy ratxire, kia Abisaki sunami ijadòòma idi lòredumy ratximyhÿ. \f +
\fqa Foi, pois, Bateseba à presença do Bedeiòlò no seu quarto. Ele era muito velho; tai Abisaki, o servia. \f*
\rem Numerous Portuguese words/phrases, not marked from this point forward
\v 16 Kia rityhynymy Bateseba tatiòhumy runyre Bedeiòlò koki. Bateseba inclinou a cabeça, e se prostrou perante o Bedeiòlò. Idi tahe Bedeiòlò tamy rÿÿraxira: Aõmybo kai teateri?
\v 17 Tii rirawyònyre tamy: — Wahï, wahãbu, wadeke tarybete Deuxu Tyhyhykÿni , kia Salomaõ, inyritxòre Bededinodumy rarekremy wahe asÿtybymy arynanaki runykremy.
\v 18 Ka Adonia tahe Bedeikòlò-my rexisÿnyra, kia kai tekerykõhykyteri.
\v 19 Tiki sõemy broreni rirubunyre, budoeni kia broreni ritxòre ridedÿkÿnyre xiwenamy kiata taseritxore boho-kò rararitxowyre, Abiatai xiwena-di anomysÿdÿkÿdu kia Juabi sodadu mahãdu wedu, burena-kò. Kiaremyta aritxòre Salomaõ-kò rararitxòwykõre. \f +
\fqa Ele matou bois, animais cevados e ovelhas em abundância, e convidou a todos os filhos do rei, e a Abiatai, o sacerdote, e a Juabi, general do exército: \f* Urile inyritxòre Salomaõ não o convidou \f + \ft Portuguese \f*
\v 20 Bedeikòlò wahãbu Davi, ibutumy Haeli ijoi mahãdu kia ararakòmy rÿirenyreri marybekremy mobo asÿtybymy Bede ikòlòdu runykremy.
\v 21 Txibo marybekõkre-wana, kia ikòhòtyhylemy burukre, kia diakarỹtahe waritxòre-wana anohÿkÿhÿkÿmy karutÿkÿnyrenykre. \f + \ft Portuguese \f* Doutro modo sucederá que, quando o Bedeiòlò wahãbu burukreu, Dikarÿ, Salomaõ waritxòre-wana \f + \ft Portuguese \f* seremos tidos por ofensores.
\v 22 Kia Batesba rarybereri-wana, Natỹrehemynymy reare iaõmysÿdÿÿna heto-ò..
\v 23 Kia Bedeiòlò-kò relyyrenyre NatỹDeuxu rybe-di ijohodu ratxirerimy kuaki. Entrou Tii ralore, kiata tatiòhumy runyre Bedeiòlò koki kia taòsÿny su-ò ridere. Natỹà presença do Bedeiòlò, inclinou-se perante ele com o rosto em terra,
\v 24 Irahudita rarybere: "Bedeiòlò kai aõbo tuu tarybete kia, acaso disseste: Adonia eròwymy Bedeiòlòmy rarekremy? reinará depois de mim, e se assentará no meu trono?
\v 25 Wijityhyle tii broreni rirubunykremy rara, budoeni boho kia broreni riòre ridedÿÿnyre xiwenamy.Ibutumy ariore boho riteòarinyrenye ròirenykremy byrena-ò, Juabi dee sodadu wedu kia Abiatai xiwena-di aõmysÿdÿÿdu. Ka wijityhyle tii boho riroxirenyreri kia riõrenyreri tii-wana rirajuarenymy: "Bedeiòlò ikiemy Adonia!" Pois ele hoje desceu, e matou bois, animais cevados e ovelhas em abundância, e convidou a todos os filhos do Bedeiòlò, e aos chefes do exército, e ao sacerdote Abiata; e eis que comem e bebem perante ele, e dizem: Viva Bedeiòlò Adonia!
\v 26 Ka Adonia ta riwateòarinyõre kia riteòarinyõre Zadoki xiwena-di aõmysÿdÿÿdu, kia Benai kia Salomaõ. Porém a mim teu servo, e ao sacerdote Sadoki, e a Benai, filho de Jeoiada, e ao teu servo Salomaõ, não convidou.
\v 27 Kia aõbo ibutumy tuu tewahinyte kia adohodÿÿdu mahãdu-ko telyyõte mobo arynana sÿtybyki ratxikremy? Foi feito isso da parte do Bedeiòlò Wahï? e não fizeste saber a teu servo quem havia de assentar-se no teu trono depois de ti?
\v 28 Bedeiòlò Davi rirawyònyre: — Bateseba dee byrybenyke. Tii doosede kiata ikoki rÿire.
\v 29 Tahe Bedeiòlò rarybere myÿ: — Diarỹararybekre Deuxu irumy ratximyhÿrenimy, kia riwatare aõhÿÿhÿÿ-ribi,
\v 30 Wiji diarỹariwinykre tuu rarybere adee, Deuxu-nimy, Haeli Deuxu-my: tuu raryberemy kia ariòre Salomaõ Bedeiòlòmy rarekre wasÿtybymy.
\v 31 Tai Bateseba tatiòhumy resere, kia taòsÿny su-ò ridere kia rarybere: — Kia wahi ikòlò Davi, ikiemy rare! Tahe Bateseba, inclinando-se com o rosto em terra perante o36] Bedeiòlò, fez-lhe reverência e disse: (Viva para sempre, Davi, meu rei, meu marido.) Ikurenana arumy rarekemy ratxireri Bedeiòlò Davi, wahï, wahãbu!
\v 32 Taita Davi rarybere kanakremy Sadoki xiwena-di aõmysÿdÿÿdu, NatỹDeuxu rybe-di ijohodu, kia Benai Joiada riòre. Kia tii boho ralòrenyreu, Depois disse o Bedeiòlò Davi: Chamai-me a Sadoki, o sacerdote, e a Natÿ, o profeta, e a Benai, filho de Jeoiada. E estes entraram à presença do Bedeiòlò.
\rem dat 2004
\v 33 Davi rarybere: — Ixihemy bidybenyke wadeòdu mahãdu, kia wariòre Salomaõ bisÿnybenyke wamula òbitityrele kiata bidybenykre Jihõ bedeòhòkÿle. , fazei montar meu filho Salomaõ na minha mula,
\v 34 Tai Sadoki kia Natỹriratyytuunyre Haeli iòlò-my. Irahudita wiuna wiwodÿÿnybenyke kia birajuabenykre: "Ikiemy iòlò Salomaõ!” e Sadoki, o sacerdote, com Natÿ, ali o ungirão Bedeiòlò sobre Haeli. E tocareis a trombeta, e direis: Viva o Bedeiòlò Salomaõ!
\v 35 Ilemyta tahe ihewomy bàdòibenykre kia waryna-ò rÿmy kanakreu. Tii heka iòlò-my rarekre wasÿtybymy kiemy dori diarÿ tuu retare Haeli kia Juda riwedunyrenykremy. Tahe subireis após ele, e ele virá e se assentará no meu trono; pois reinará em meu lugar, porquanto o tenho designado para ser Bedeiòlò sobre
\v 36 —Kawesemy tahe tuu ratxikre — rirawyòre Benai. — Kia iDeuxu Tyhyhykÿ tuu rarybere! Ao que Benai, filho de Jeoiada, respondeu ao Bedeiòlò, dizendo: Kiawesemy ratxireri! assim o diga também o Senhor Deus do
\v 37 Kia kawesemy Deuxu Tyhyhykÿ awana ratxire, kiata Salomaõ-wana ratxilekre kia iiòlòna riwinykre ihãremy aiòlòna ratyre inihikÿmy riwinykre! Como o Senhor foi Bedeiòlò-wana wanyrÿ, assim seja ele com Salomaõ, e faça que o seu trono seja maior do que o trono do Bedeiòlò Davi wanyrÿ.
\v 38 Taita Sadoki, Natÿ, Benai kia iòlò sodadu mahãdu risÿnyrenyre Salomaõ Davi awaru mulatyre kia iherenymy roire Jiaõ bedeòhòkÿle. Pelo que desceram Sadoki, o sacerdote, e Natÿ, ijohonadu, e Benai, filho de Jeoiada, e os Kerete mahãdu, e os Belete mahãdu, e fizeram montar Salomaõ na mula que era do Bedeiòlò Davi, e o levaram a Jiaõ.
\v 39 Taita Sadòki riwyre hynaõ adÿÿ iroki riwyre kia Deuxu heto riòre-ribi ditade kiata idi Salomaõ riratuunyre. Taita wiuna riwodÿÿnyrenyre kia iny mahãdu rirajuarenyre: — Ikiemy iòlò Salomaõ!, o sacerdote, tomou do tabernáculo o vaso do azeite e ungiu a Salomaõ. Tahe tocaram a trombeta, e todo o povo disse: Viva o Bedeiòlò Salomaõ!
\v 40 Irahudita ibutumy ririranymy ròirenyre Salomaõ hewomy, bedesamy rirajuarenymy kia wiuna riwodÿÿnyrenymy kia sõemy bedewodÿÿmy inihikÿmy rÿimyhÿ, kia suu wijuaramy resekehowihikÿ. E todo o povo subiu após ele, tocando flauta e alegrando-se sobremaneira, de modo que a terra retiniu com o seu clamor.
\v 41 Adonia kia ibutumy taijoireny-wana byrena-ribi rexihurenyre iu kua bedewodÿÿ nihikÿ-ò roholarenyre. Juabi wiuna wodÿÿ-ò roholamy kia rÿÿraxire: — Kia aõbo ratxireri bedewodÿÿ hãwa-ki? e todos os convidados que estavam com ele o ouviram, ao acabarem de comer. E ouvindo Juabi o soar das trombetas, disse: Que quer dizer este alvoroço na cidade?
\v 42 Kia rarymyhÿole iu Ijonata, Abiata riòre xiwena wedu rehemynyre. Adonia rarybere Ijonata-ò: Ka-ò manake. Kai heka hãbu tyhyhykÿ tate kia aõhe-wana ijyywihikÿ-di tateri. Ele ainda estava falando, quando chegou Ijonata, filho de Abiata, o sacerdote; e disse Adonia: Entra, porque és homem de bem, e trazes boas novas.
\v 43 —Iribi òtumy, — Ijonata rirawyònyre iòlò Davi risÿnyra Salomaõ iòlò-my. Respondeu Ijonata a Adonia: Aokõre! Bedeiòlò Davi, inynyrÿ, Bedeiòlò ryna riWahïyre Salomaõ-ò.
\v 44 Tii rarybere Sadòki dee, Natÿ dee, Benai dee kia tasodadu boho-ò Salomaõ hemy ròirenykremy. Tii boho Salomaõ risÿnyrenyre iòlò Davi awaru mula tyre, E o Bedeiòlò enviou com ele Sadòki, o sacerdote, e Natÿ, ijohonadu, e Benai, filho de Jeoiada, os Kerete mahãdu e os Belete mahãdu; e eles o fizeram montar na mula do Bedeiòlò.
\v 45 Sadòki kia Natÿ riratituunyrenyre Jiaõ bede-ki. Irahudita hãwa-ò ròòserenyreri bedesamy rirajuarenyreri, ka tahe wiji iny mahãdu bedewodÿÿ riwinyrenyreri. Kia-ò heka kai boho taholatenyteri. E Sadòki, o sacerdote, e Natÿ, ijohonadu, ungiram-no Bedeiòlò em Jiaõ; e dali subiram cheios de alegria , e a cidade está alvoroçada.
\v 46 Ka tahe Salomaõ iòlò-my runyra. Salomaõ tybyrynana ronyra. já está assentado no trono do reino.
\v 47 Kia ihãremy iaõmysÿdÿÿdureny ròirenyre Davi debò mynymy tamy raryberenymy awityhymy riwinyramy. Tii boho raryberenyre: "Kia aDeuxu riwinykre Salomaõ inidehedehehekÿmy ratxikre aratyremy, kia iiòlòna inihikÿmy ratxikre aratyremy!" Tai iòlò rexilidire taherina tyre Além disso os servos do Bedeiòlò vieram abençoar o nosso senhor, o Bedeiòlò Davi, dizendo: Faça teu Deus o nome de Salomaõ mais célebre do que o teu nome, e faça o seu trono maior do que o teu trono. E o Bedeiòlò se inclinou no leito.
\v 48 kia rexitòenyre myÿ: "Rybe wowydynamy Haeli Deuxu dee, kia wiji tesÿnyte warioreriore iòlò-my wasÿtybymy kia diarÿ tiwawaheinyte tuu arobikremy!" Também assim falou o Bedeiòlò: Bendito Haeli Deuxu, inynyrÿ, que hoje tem dado quem se assente no meu trono, e que os meus olhos o vissem.
\v 49 Taita Adonia ijoi mahãdu ruberurenyre kia rexilàmadÿÿnyrenyky kia ròirenyre, iny sohoji sohoji taryreny-di. Tahe, tomados de pavor, levantaram-se todos os convidados que estavam com Adonia, e cada qual se foi seu caminho.
\v 50 Adonia sõemy ruberure Salomaõ lau kia iurenana rare Deuxu heto riòre-ò kia xiwena dena nora-ki reàrenymy ratximyhÿ. Adonia, porém, temeu a Salomaõ e, levantando-se, foi apegar-se às pontas do altar.
\v 51 Iòlò Salomaõ-ko relyyrenyre kia Adinia ilau ruberumy ratxirerimy kia raremy xiwena dena nora-ki reàrenykremy kia myÿ rarybere: — Kia iòlò Salomaõ wiji rarybekre kia tõnori-di aruruõkremy. E foi dito a Salomaõ: Eis que Adonia teme ao Bedeiòlò Salomaõ; pois que se apegou às pontas do altar, dizendo: Jure-me hoje o Bedeiòlò Salomaõ que não matará o seu servo à espada.
\v 52 Salomaõ rarybere: — Txibo tii rexideòsinykre-wana hãbu inatyhymy rybedumy, diarÿ inatyhymy ararybekre kia iradetiõ-ò aderexi rÿiõkre; ka txibo aõbinabinamy rõhõtinyreri-wana, tii rurukre. Ao que disse Salomaõ: Se ele se houver como homem de bem, nem um só de seus cabelos cairá em terra; se, porém, se houver dolosamente, morrerá.
\v 53 Taita iòlò Salomaõ tarybe riwahinyre Adoria raorykremy. Kia xiwena dena-ribi diatydenyde, kia tii nade, kia tatiòhumy rexisÿnyre iòlò koki kia taòsÿny su-ò ridere. Kia tamy rarybere:Make aheto-ò. Tahe Bedeiòlò Salomaõ deu ordem, e tiraram Adonia do altar. E vindo ele, inclinou-se perante o Bedeiòlò Salomaõ, tamy rarybere: Aheto-ò makre.
\c 2
\s1 Davi Ikonamy Salomaõ Ritohonyre
\p
\v 1 Kia Davi rubuna txu dehemynydeu, tii tariòre Salomaõ ritohonyre. Davi rarybere: Ora, aproximando-se o dia da morte de Davi, deu ele ordem a Salomaõ, seu filho, dizendo:
\v 2 Kia rehemynymy rareri warubuna txu. Kiaremy, abrebuteremy kia hãbu-my atxikre! Eu vou pelo caminho de toda a terra; sê forte, pois, e porta-te como homem.
\v 3 Kia biwinymy mabekre kua aDeuxu tuu rarybekre. Bityhynyke ibutumy irybe ritidÿÿna irybe tòedÿÿna, kia tuu raritidÿÿmy roimyhÿre wese Moisesi rybe ritina-ki. Kawesemy tahe kai idi mabekre tibedeõtxi makreu. Guarda as ordenanças do Senhor teu Deus, andando nos seus caminhos, e observando os seus estatutos, os seus mandamentos, os seus preceitos e os seus testemunhos, como está escrito na lei de Moisesi, para que prosperes em tudo quanto fizeres e por onde quer que fores,
\v 4 Txibo kai Deuxu Tyhyhykÿ bityhynykre-wana , tii tuu riwinykre wadee tuu rarybere. Tii wadee rarybere tuu rÿimy rarekremy warioreriore boho riwedunymy rarekre Haeli kia rityhynyhyymy riywiywinymy rarekre-wana irybe tòedÿÿna, kia tacoraçaõ-wana kia ibutumy tatyytyby-wana. e para que o Senhor confirme a palavra que falou acerca de mim, dizendo: Se teus filhos guardarem os seus caminhos, andando perante a minha face fielmente, com todo o seu coração e com toda a sua alma, nunca te faltará sucessor ao trono de Haeli.
\v 5 Kia ihãremy, kai teeryte aõbo Juabi Seruia riòre, wadee riwinyre. Tii inatxi Haeli sodadu wedu rirubunyre, kia heka moma roire, Abiniri, Niiri riòre, kia Amasa, Ijete riòre. Kai teeryte, bede ywimy roiramyhÿu, tii rirubunyrenyre ixiòwyrenymy, kia tii boho wouna bedeu tuu riwinyrenyre. Juabi rirubunyre hãbu mahãdu teburerenyõ, ka tahe diarÿ iòrarudÿÿdure kia tii riwinyre kia aõhÿÿmy nadutÿÿnymyhÿde. Tu sabes também o que me fez Juabi, filho de Seruia, a saber, o que fez aos dois chefes do exército de Haeli, a Abiniri, filho de Niiri, e a Amasa, filho de Ijete, os quais ele matou, e em tempo de paz derramou o sangue de guerra, manchando com ele o cinto que tinha nos lombos, e os sapatos que trazia nos pés.
\v 6 Kia teeryte aõbo relekre. Uritre iwahidÿÿõmykre tii rubutyhymy ruruõkremy. Faze, pois, segundo a tua sabedoria, e não permitas que suas cãs desçam à sepultura em paz.
\v 7 Kia tahe awityhytyhymy matxikre Basilai riòre boho-di, kia Giliadi ludu, kia abyrenana dena tyrereki riroxirenykre, kiemy dori awi roire wadee iu diarÿ rexiwòmy watximyhÿ bedeu asriòre Abisalaõ lau. Davi tarybe ritõranyre: Mas para com os filhos de Basilai mahãdu, o Jileaji mahãdu, usa de benevolência, e estejam eles entre os que comem à tua mesa; porque assim se houveram comigo, quando eu fugia por causa de teu irmão Absalão.
\v 8 Kia uritre Simi-ribi nohõti lusaõmy, Kera riòre, Bauri hãwã ludu, kia Binijami su ludu. Tii riwatxuho nihikÿre kia Maanaim bede-ò rareu. Kiaremy, diarÿ tii-wana wiji reare bedeu Jordaõ bero bireki, kia tamy rarybere Deuxuni-my, kia irubudÿÿmy ariwahinyõkremy. Tahe Simi tule awana rarekre Kera riòre, Binijami ijoiõ, Bauri hãwã-ribi, que me lançou atroz maldição, no dia em que eu ia a Maanaim; porém ele saiu a encontrar-se comigo junto ao Jordão, e eu lhe jurei pelo Senhor, dizendo: Não te matarei à espada.
\v 9 Ka kai tahe hãbu bedeery tate kia iwahidÿÿõmy rarytxyna-ribi ròhònyõkemy. Kai aõhe-wana teeryte biwinykre tii rurukremy. Agora, porém, não o tenhas por inocente; pois és homem sábio, e bem saberás o que lhe hás de fazer; farás com que as suas cãs desçam à sepultura com sangue.
\v 10 Davi rurure , kia Davihãwã-ki ratuure.
\v 11 Tii Haeli mahãdu iòlòmy runyre 40 wyramy runyre. Kia debò inatxi wyramysete anos Hebrõ riwedunyre kia 33 wyramy Jerusalë hãwã-ki. reinou 33 anos.
\v 12 Salomaõ, runyre tyby Davi deròwymy, kia iòlò-my, kia iweduna tahe sõemy inihikÿmy relere. seu pai; e o seu reino se fortificou sobremaneira.
\s1 Adonia Rurure
\v 13 Taita Adonia, Hakite riòre, rareBateseba-ò, Salomaõse dee. Tii ritÿÿraxinyre:Bikòwamy itxeremy tateri? perguntou — Kohe — tii rirawyònyre. ela: De paz é a tua vinda? Respondeu ele: É de paz.
\v 14 Kia tarybe ritõranyre: — Diarÿ aõmy adee ararybekemyreri. — Manarybe tii rarybere. E acrescentou: Uma palavra tenho que dizer-te. Respondeu ela: Fala.
\v 15 Kia Adonia rarybere: — Kai teeryte kia diarÿ heka iòlòmy arunykremyre kia ibutumy riraòmy roiremyhÿ Disse, pois, ele: Bem sabes que o reino era meu, e que todo o Haeli bedeki. Ka aõnaõna tahe iwitxiramy ròhònyre, kia waseriòre tinha posto a vista em mim para que eu viesse a reinar; Bedeiòlò-my runyra kiemy dori waha riòre witxira hõrõ riwahinyre, Deuxu Tyhyhykÿ deewimy tuu runyra.
\v 16 Katahe wiji ixitòedÿÿõ adee ariwinykre kia adee arexitòeny kai tamy beòbykremy. — Anomybo teakateri? — rÿÿraxire Bateseba.
\v 17 Kia tii rarybere: — Bedeiòlò Salomaõ dee bexitòenyke kia Abisaki, sunami ijadòòma wadee kidiwahinykemy, wahãwyymy. Diarÿ reeryre Salomaõ axitòedÿÿna deramy tiu ijaraõna.
\v 18 Bateseba rirawyònyre: Awire, Dikarÿ Bedeikòlò-kò karybekre arybemy.
\v 19 Taita Bateseba rare Bedeiòlò Salomaõ-wana, rarybekremy; Adonia deròwymy rarybere. Kia Bedeiòlò Salomaõ rexilàmadÿÿnyre rirybenykremy kia tarati ribedenyre ikoki. Irahudita rexisÿnyre tarynana tyre kia rarybere rynaõ kanakremy Bateseba dee, kia rexisÿnyre iòlò ruruwe-ribi. se levantou a encontrar-se com ela, e se inclinou diante dela; Tahe, assentando-se no seu trono, mandou que pusessem um trono para a rainha-mãe; e ela se assentou à sua direita.
\v 20 Tahe, Bateseba rarybere: — Ikyjamy ixitòedÿkÿna wadi ijõdire adeke kariwinykremy. Anokerÿbo uritre teramy ijarakõmykre. Kia Bedeiòlò tamy rarybere: — Aõwaxina bedexitòenyke Nadi. Diarÿ teramy areaõtyhy.
\v 21 Bateseba rarybere: — Abisaki biwahinyke iki-wana hãwykymy roikemy aseritxòre Adonia-kò.
\v 22 —Aõherekibo kai texitòenyteri Abisaki-my Adonia dee? — Bedeiòlò Salomaõ rÿÿraxire. — Kia bedexitòenyleke diarÿ ariwahinykremy tamy tule iòlòna. Kiemy dori Adonia waseriòre adela rare, kia Abiata xiwena-di aõmysÿdÿÿdu kia Juabi,Seruia riòre iweribiki ratxirenyreri!
\v 23 Tai Bedeiòlò Salomaõ rarybere Deuxu Tyhyhykÿ dee myÿ: — Kia Deuxu riwararytxynykre, wiwibròmy, txibo diarÿ ariwinyõkre-wana Adinia taumymy riòwynykre kia kaa ixitòedÿÿna riwinyraki! pelo Senhor, dizendo: Assim Deus me faça morrer, e outro tanto, se não falou Adonia esta palavra contra a sua própria vida.
\v 24 Deuxu Tyhyhykÿ heka tuu riwasÿnyre waha Davi rynana-ki; tii òbitimy tuu riwinyre kia iòlòna wadee riwahinyre kia warioreriore bohodeereny. Deuxu Tyhyhykÿni-my ararybekre Adonia wijityhyle rurukre! Agora, pois, vive o Senhor, que me confirmou e me fez assentar no trono de Davi, meu pai, e que me estabeleceu casa, como tinha dito, que hoje será morto Adonia.
\v 25 Taita Bedeiòlò Salomaõ tarybe riwahinyre. Benaidee, Jeoiada riòre, kia tii tahe kia Adonia-my raòhòtemy kia rirubunyre.
\s1 Abiata Rateòdÿÿre
\v 26 Irahudita iòlò Salomaõ rarybere Abiata xiwena wedu-ò: — Make asu-ò Anatote-ò. Kai heka burukemy atxite, ka diarÿ tahe ararybeõkre burukremy wiji, kiemy dori waha Davi-wana tatemyhÿu, kia Deuxu xiwena wedumy tatemyhÿ kia waha raõsirare urybutyhyle atxite tuu waha aõhÿÿmy rutÿÿnymy raremyhÿ wese. o sacerdote, disse o Bedeiòlò: Vai para Anatote, para os teus campos, porque és homem digno de morte; porém hoje não te matarei, porquanto levaste a arca do Senhor Deus diante de Davi, meu pai, e porquanto participaste de todas as aflições de meu pai.
\v 27 Irahudita Salomaõ, ritare Abiata Deuxu xiwena wedu aõmysÿdÿÿ-ribi kia wesemy tahe tuu riwinyre Deuxu Tyhyhykÿ tuu rarybere Silò-ki kia Eli xiwena wedu kia irioreriorereny para que não fosse sacerdote do Senhor, assim cumprindo a palavra que o Senhor tinha dito acerca da casa de Eli em Silò.
\v 28 Juabi bede rieryre aõhebo bede rutÿÿnyremy. (Tii Adonia weribi-ò reurore, kia reuroõlemy ratxire Absalão weribi-ò.) Taita rexiwore Deuxu heto riòre-ò kia xiwena dena nora-ki reàrenymy ratximyhÿ; pelo que Juabi fugiu para o tabernáculo do Senhor, e apegou-se as pontas do altar.
\v 29 Kia Bedeiòlò Salomaõ-ko relyyrenyre kia Juabi rexiwòramy Deuxu heto riòre-ò kia xiwena weribiki ratxirerimy. Tai tii riteònyre deòduõ Juabi ritÿÿraxinykremy, aõherekibo xiwena dena-ò rexiwòramy. Juabi rirawyònyre kia rexiwò Deuxu Tyhyhykÿ dee kiemy dori riki Salomaõ lau ruberumyhÿ. Tai tahe Salomaõ riteònyre enviou Benai, Jeoiada riòre, Juabi rirubunykremy. dizendo: Vai, mata-o.
\v 30 Benai rare Deuxu Tyhyhykÿ heto riòre-ò kiata Juabi dee rarybere: — Iòlò rarybere kai kia-ribo bòhònykremy. — Aròhònyõtyhy — Juabi rirawyònyre. — Diarÿ kakile arurukre.Taita Benai roosere kia Bedeiòlò-ko relyyre kia Juabi aõmybo raryberemy.
\v 31 Tai Bedeiòlò Salomaõ rarybere: — Biwinybenyke tii tuu raryberamy. Birubunyke kia bituunyke. Kawesemy tahe ,diarÿ kia waha rioreriore boho rioreriore boho-wana iòrarudumy areserenykre kia Juabi riwinyre iu hãbu mahãdu inytyhy sõe rirubunyre sem causa derramou.
\v 32 Deuxu Tyhyhykÿ rirarytxynykre Juabi kia ròrubudÿÿre òraruki kia waha bede tuu rieryõhyyre. Waha rieryõhyyre, Juabi inatxi rirubunyre kia inyytyhyreny roire kia awityhytyhyrenyre iribi. Assim o Abini, filho de Nii, Haeli sodadu wedu, kia Amasa, Ijete riòre, Juda sodadu wedu
\rem missing 1KI 2:33-46
\rem Missing Chapters 3 to 22

491
16-NEH.usfm Normal file
View File

@ -0,0 +1,491 @@
\id NEH
\ide UTF-8
\rem aut Mabulewe, Uhuari, Woubedu wana
\rem dat 2007
\h NEEMA TYYRITI (13 cc)
\toc1 NEEMA TYYRITI (13 cc)
\toc2 NEEMA TYYRITI (13 cc)
\toc3 neh
\mt1 NEEMA TYYRITI (13 cc)
\c 1
\s1 Neema Jerusale-di rexitòenyre
\p
\v 1 Kaa heka Neema ijyy rare, tii heka Hakari riòre rare. Kileu ahãdu-u waawiò beòra-my tai bede rijemy raremyhỹ Ataxeki, Pexia wedu rare, moma wanire Neema, xuxa-ki rarewahã hãwãnihikỹ-ki.
\v 2 Hanani, waseriòreõ rare, tii Judá ribi dehemynyde taijoi judeu mahãdu wana. Tai tahe jiarỹ amy rexitòenyre timybo Jerusale hãwã roimyhỹremy tule judeu mahãdu ròòserenyre abilônia-ò wetxu-my.
\v 3 Tiiboho wako relyyrenyre tureny ruruõle-my ratximyhỹrenyre-my. Tiiboho riki ròòserenyre Babilonia hãwã-ò tai isiratyhymy bede rije-my roiremyhỹ. Tule relyyrenyre iwitxira tori tai rasỹnymy rỹiramyhỹmy awimy aõkõ. Raryberenyre, nonana-my Jerusale hãwã uhuari resemy roimyhỹre-my tule riki txitòbòna roore-my kia tariki tiu ixyby riywinyõhyyrenyre.
\v 4 Kiata tuu roholareu, jiarỹ, ranyre rahinyre. Tuhyyhyy jiarỹ rahinywahãre aõtxumy tule aõrerỹsỹõhyywahãre. Tahe urile rexitòenywahãre Deuxudee.
\v 5 Deuxu biu ludu tyhy-ò, kai atyhy tate, jiarỹboho umy raruwahãrenyre. Kai òbitityhy tate tule abidedỹỹnana nihiỹ tate. Aratyhywahãrenyre sõwemy atyhyna wihikỹ-keki, tule aratyhynywahãrenyre abidedỹỹnana awire-ki.
\v 6 Deuxu wade bedeteheke rumy, txu-my adee rexitòenywahãre-ò taholamahãte wadee làhàna biwahinyke-my Ijaeli ijoi boho atyhydỹỹdu roire. Jiarỹ waratyrereny ijaeli ijoi boho heka òraruna ijõdire tule ihetxina mahãdu òraruna ijõdire.
\v 7 Aribiòtyhykỹle rexibutunymy roirewahã tai tahe urile raòrarunywahãrenyre. Abededỹỹnana retyhynyõrenyre-ki. Tule arybe retyhynyõrenyre kia Moiseisiyribi, arybeò ijohonadu.
\v 8 Ohõti itxi reake timybo tamy rarybe-my rarewahã. “Kaiboho ijaeli ijoi, òbiti aõkõ toite wadee, tai tahe jiarỹ ibutu-my arihitxihitxinykre wiribi iwitxirawitxira-my.
\v 9 Iribi tahe, kaiboho wadee bidiòkesebedenykre bidiwatyhynybedenykre wabededỹỹnana. Tai tahe jiarỹ ixyby araòkesedỹỹnyrenykre tai toitemyhã-ò tai tahe ixidewi aritakre wamy reàlàkre-my, tule iwese kaiboho tobỹtỹnytenyte bede konana-ò”
\v 10 Wanyrỹ, kaa heka atyhydỹỹdu rare, aijoireny. Kai tahe biditakre wetxuribi aruru-my tule aruruteretyhy-di.
\v 11 Bodoholake wiji waixitòedỹỹnana-ò tule ibutu ixitòedỹỹna-ò tule ijõ atyhydỹỹdu mahãdu umy reàlàkre-my. Biwinyke ani sõwe-my ròhònykre awityhy-my wiji tai tahe bede wedu aki awihikỹ-my rahakre tiki wana matxibeke. Jiarỹ heka wiji bede-my watxiwahãre bede- dinodu wade reòbykemy tamy ibesòhòkỹ-ò reòbykemy.
\c 2
\s1 Neema rakre Jerusale-ò
\p
\v 1 Tuu arelyykre timybo rohònyre-my inaubiòwa ahãdu wiji òratyhy aõkõ, wawiò beòramy tai bede rijere Ataxexi-ki. Aõtxumy tahe hãwã wedu rabedesòbyrena-my runymyhỹ-ò, jiarỹ remyre monabesòhòkỹ-my tahe tuu reõre. Tiu heka hãwã dinodu-di wabedewomy wadi reteheõmyhỹre.
\v 2 Tai tahe rỹỹraxire: — Aõherekibo kai abedewo-my tatxiteri? Kai dori webinadu aõkõ tatxiteri kia tahe kai awityhy-my aõkõ tatxiteri. Tahe jiarỹ sõwe-my raberure.
\v 3 Tai tahe rirawyònyre: — Hãwãdinodu iruhyy rarekre tuhyy! Timybohe wabedewona aririkre, timybohe, timybo ihetxina mahãdu wii rituunymy rỹiramyhỹ ibina-my, txiòtòbònareny dori roore.
\v 4 Hãwãdinodu rỹỹraxire: — Aõbo adee awire. Jiarỹ rexitònyre Deuxu biu ludu-ò.
\v 5 Iribi tahe hãwãdinodu-ò rarybere: Wanyrỹ kai aõbo eysa-my atxiteri wadee tahe waixitòedỹỹna ixideewikeki wadee bidiwinyke jiarỹ arakre judá hãwã-ò ixyby aritomoranykre ihetxina mahãdu wabede.
\v 6 Tai tahe hãwã wedu, ijadòma ruxerahakỹ runykre tiiwana. Tahe waixitòedỹỹna-ki awimy rahare. Tii rỹỹraxire tiwesebededỹỹnanamybo tai arijekre tahe tiubedemybo adoosekre tahe jiarỹ rarybere.
\v 7 Tahe rexitòenyre hãwãwedu-ò làhà-my tyyriti hãwãwedu-ò riwykre-my kia Erai txuròtena aõna toana wadee bidiwahinyke idi arahemyny rakre kia judá bede-ò.
\v 8 Tule rexitòenyre tyyriti sohoji-õ riwyke-my Asae-ò, hãwãdinodu bede-di itxeredu-ò, diwahinyde òwòru-my ijòbòna-my relekre-my awityhy-my kia idi hetonihikỹ-di taruki- my roirekrem-my tule hãwã uhuari riwinykre-my tasỹ tule heto titxibo tai arasỹnykre. Tahe hãwã wedu wadee ibutu-my riwahinyre waixitòedỹỹna-ki aõherekibo Deuxu dori wawana ratximyhỹre.
\v 9 Hãwãwedu diteònyde hãbumynydu tyhy wawana ratxikre-my tule sohoji awaru-ò diteònyde. Tahe jiarỹ rare Efra txuròtena bedehekỹ-ò tahe rewahinyre hãwãdinodu tyyriti kia hãwã ibutu-my rierymyhỹre-ò.
\v 10 Kia tahe Xãbalae Beti-hõrõ hãwã rare, tule Obia, Amò hãwã ludu sohoji òbitityhy rare, tahe tiiboho sõwe-my reburerenyre. Kia rieryrenyree-u inyõ nade Ijaeli mahãdu wiòhedỹỹ-my.
\v 11 Inataõ txuu-riwy-di tahe jiarỹ rehemynyre Jerusalĕ-ò.
\v 12 Tuu releõhyykre inyõdee idi raraykynymy rarewãhã hãwãhãkỹ widỹỹmy Deuxudeewi- My Deuxu dori watelesõ-ki rasỹnymy raremyhỹ. Tahe jiarỹ rãire ruwetya-u tahe ròhònyre, inyõ wana rahònyre wabiòwa-wana. Tahe redyre sohoji awaru, tahe jumetu tyre ranyre.
\v 13 Rumy heka jiarỹ rahònyre hãwã-hakỹ ribi ijòtòbònale-my txuròtena-weribi-ò, tule rare wara hewo-ò, tahe aõni brebuna-my reare, kia tule aõxuxu ijòtòbòna-my ixideewi-my rariare, jiarỹ tuu rarure hãwãhaãkỹ uhuari-ò itxere-my tii dori resere-ki tule txiòtòbòna heòty riworonyre-ki.
\v 14 Tahe jiarỹ rexiwiurònyre wako-ò tahe rare ijòtòbòna nihiỹtyhy-di kia rare hãwãwedu beroriòre eresyna-ò. Kia tahe timy jumeto reuròke tamy ihõõre eseterehekỹ-di.
\v 15 Tai heka, jiarỹ rare kedoro weribi-di tahe tuu reare, uhuari-di hyy reteh-my. Tasỹ adoosede warytyby-dile kia idi rare-dile tahe ralore hãwãhãkỹ ijòtòbò nihiỹ-dile.
\v 16 Timyhe hãbuninihikỹ hãwãhãkỹ mahãdu rieryõle-my titxibo wanonana, tule aõbo ariwinykre. Tahe timy jiarỹ aõmy rarybeõhyy rare txiòinyhe inyõ judeu sohojiõ-ò arelyyke - timy teòdureny-ò, tule hãbuninihikỹ-ò òbitihikỹ-ò tule ijõ hãbu ixidee aõmysỹdỹỹna rimyheny.
\v 17 Tai tahe jiarỹ tamyreny rarybere: — Betehebeny iny isiratyhyre inybededỹỹnanareny! Jerusalĕ hãwã heka ibina-my rare ribi.
\v 18 Kia tahe ikore-ny relyyre Deuxu riwatare-my tule riwawiòhenanyre-my. Tule timybo hãwãwedu wadee relyyre-my tule wadee rarybere-my. Tiiboho raryberenyre: —Rikiòrarunyrenyke iwidỹỹ. Tahe rexiywinyrenyre taaõmysỹdỹỹnareny riòrarunyrenykre-my.
\v 19 Kie Xãbalae, Obia haka arabi ijoi-õ rare ini Sese tahe rieryrenyre waaõmysỹydỹỹnareny. Tahe tiiboho txuèreny riòrarunyrenyre iny itxenadỹỹrenymy. Tahe raryberenyre: —Aõbohe kaiboho tewinytenyteri? Hãwãwedu òludu aõbo ixyby bòòsebenykre?
\v 20 Jiarỹ rarawuónyre: — Deuxu biuludunyhukỹ inydeereny kadiwahinykre awihikỹ. Inyboho heka teòdu roire tahe rikiòrarunyrenykre iwidỹỹ. Kaiboho heka Jerusalĕ wedu aõkõ toite, tule inyõ iruru ijõõre tulesỹ inyõ timy Ijaeli mahãdu Deuxu rybe ihõõre.
\c 3
\p
\v 1 Hãwãhakỹ uhuari ixyby riwinyrenyre myy: Elisebe, tii ityhydỹỹdu nihiỹ rare tule tabiòwa-wana riwinyre budoini ijòtóbòna. Imy rexihu-di tahe teysana rỹire kia tahe ibutu-my ijòtòbòna ritidirenyre taherina-ò. Tiiboho uhuari ritõmoranyrenyre tule xeĩ iraiehekỹ kia tule Hanane irariehekỹ ritõmoranyrenyre.
\v 2 Jeriò hãbu mahãdu tahe ijõ riwinyrenyre. Aku heka Iri riòre rare, ijõ iwitxira riwinyre.
\v 3 Hasenaa ijoi heka utura ijòtòbònahakỹ riwinyrenyre. Tiiboho tamy ritidirenyre iijesena tule ijòtòbòna teherinaò tule tamy ritidirenyre itỹrỹrỹna irarutxi-wana.
\v 4 Kia heka inataõ bededỹỹnana hãbu mahãdu widỹỹna rare: Mememoe juhutyhyu widỹỹna, tii heka Uri riòre rare Hao riòkore tahe rare, Meulỹ tahe ihewomy diwinyde tii heka Berei riòre rare Meeabe riokòre tahe rare. Iheworenytyhy-my tahe Xadoe riwinyre, Bana riòre heka rare.
\v 5 Teoa hãwãhakỹ mahãdu hãbu tahe iwitxira riwinyrenyre. Hãwãhakỹ mahãdu hãbu irurutere boho tahe taaxiò-di widỹỹ derale-my reoarenyre. Kia iwedureny tuu tamyreny rarybere derarenyre.
\v 6 Joia, tahe Baxé riòre rare, Meulỹ, tahe Bexoji riòre. Tiiboho ixyby riwinyrenyre ijòtòbòna ihetxina. Tiiboho ritidirenyre ijòtòbòna ijesena ibutu ijòtòbòna-ò tule ritidirenyre itỹrỹtỹrỹna tule iruritxina,
\v 7 Melati, Xibeõ, Jado, Meroote, tiiboho heka Xibeõ hãwãhãkỹ ludu roire tule Mixatxa kia bede riwinyrenyre, hãwãwedutyhy heto-ò hòkỹle rehemynyrenyre kia Erai txuròtena-bede- di.
\v 8 Uxie, tae Haroi riòre rare. Tii heka bededỹỹnana riwinyre. Hanai, heka lynyrena-di nodu rare tule riwinyre uhuari rehe.
\v 9 Heai, tahe Ru riòre rare, Jerusalĕ riwedunymynymy raremyhỹ iere-my tule riwinyre.
\v 10 Jedai, Harumae riòre rare, tule riwinyre taheto ribi iòhòle-my. Hau Habene riòre rare, tii tule riwinyre.
\v 11 Malakia tahe Haari riòre rare, tii tule riwinyre irariehekỹỹ.
\v 12 Salu tahe Halo riòre rare tule tii Jerusalĕ riwedunyre iere-my tule ijõ riwinyrerenyre. Tiiboho ibutumy ijòtòbòna iherina-ò ritidirenyre itỹrỹrỹna tule irarutxina kia tahe riywinyrenyre uhuari iruyre inatxi iwetuu-my he irehe kia ijòtòbòna Xuòhòkỹle.
\v 13 Ranu tahe ijõ ixyby ritymoranyrenyre kia kanoa rasỹnymy rỹira mahãdu wana ijòtòbòna riwinyrenyre. Tiiboho ibutumy ijòtòbòna iherina-ò ritydirenyre itỹrỹrỹna tule irarutxina kia tahe riywinyrenyre uhuari iruyre inatxi iwetuu-my he irehe kia ijòtòbòna Xuòhòkỹle.
\v 14 Malakia, Heabi riòre, tii Beti-Hakere hãwãhãkỹ wedu rare ixyby ijòtòbòna xu riwinyre. Tii ijòtòbòna ritydire iherina-ò, itỹrỹtỹrỹna, irarutina tamy ritydire.
\v 15 Salu, Ka-Hoe riòre, Mixatxa wedu rare, ixyby riwinyre ijòtòbòna, tii iratyti riwinyre tamy tahe txiòtòbòna ritydire iherina-ò tule itỹrỹrỹhỹkỹ, irarutxina ritydire. Kia Xea bee okeresyna-ò, hãwãwedu lòbròna webrijanaò, Salu riwinyre uhuari, kia òwòna Dawi Hãwãhãkỹ-ò ruberehemyhỹreòhòkỹle.
\v 16 Neema, tahe abuke riòre rare, tii iere-my bee-xu riwedunymyhỹre, tii riwinyre ijõ kia tule Dawi wabede, tule bee eseterehekỹ, kia tule rutàsàdu mahãdu hetonihikỹ-òhòkỹle. Leita mahãdu uhuari-ki raõmysỹdỹỹrenyre.
\v 17 Leita mahãdu tule uhuari-ki raõmysỹdỹỹrenyre. Uhuari widỹỹ-ki Inireny ibutu-my raritire. Here tahe Bani riòre rare, riwinyre tule Haabi tahe Bani riòre rare, riwinyre tule Haabi, Kela riwedunyre iere-my tule riwinyre ijõ.
\v 18 Bawa, Hanaji riòre rare, ijõ kela Hãwã ieremy riwedunyre tule riwinyre ijõ kia-my
\v 19 Exe, tahe Jesu riòre rare, Mixatxa wedu rare, kia riwinyre ijõ kia-my, kia debòna hyna koo titxibo uhuari weryna òhòkỹle;
\v 20 Baruke, Jaba riòre rare, ijõ kia riwinyre, uhuari werynabedeu-le Eliaxi ijòtòbòna-òhòkỹle rexiònananyre, ityhydỹỹdu nihiỹ-ò.
\v 21 Mereno, uria riòre rare tii heka Hao riokore rare kia riwinyre ijõ kia-my, kia Eliaxi ijòtòbòna bedeu hukỹle ta iheto onana-ò hòkỹle. Teòdu mahãdu uhuari riwinyrenyre.
\v 22 Teòduboho tule riwiòhenanyrenyre uhuari ixyby widỹỹ-ki. Tahe inireny ròhònyre. Teòduboho heka Jerusalĕ webòrò-di rasỹnymy roiremyhỹre, tahe riwinyrenyre ijõ kia-my.
\v 23 Bejami Habuxi wana riwinyrenyre kia ijõ, tahetoreny oreny-txi. Aria, Maaxe riòre rare, tii heka Anawi riokore rare, tahetokotxi ijõ riwinyre.
\v 24 Bino tahe Henaji riòre rare, ijõ riwinyre. Kia Aria heto bedeu kia uhuari weryna-ò hòkỹle.
\v 25-26 Bala, tahe Uxi riòre rare, ijõ riwinyre ryweryna ribi rikỹle riòrarunyre tule Hãbuninihikỹ raõmysỹdỹỹna biu-ki irariehekỹ rỹimyhỹre ribi iòhòmyhe. Bedai, tahe Barò riòre rare, ijõ riwinyre kia txuòlòna bede ribi, bee ijòtòbòna iòhò-my tule kia irariehekỹ, Deuxu rybe yrybuna iòhò-my tule kia irariehekỹ, Deuxu rybe yrybuna iòhò-my kia Hawahỹhakỹ Óke inire kia heka hãwã iòhòmy roire, hãbu mahãdu heka tuu rasỹnymy roiremyhỹ tule Deuxu rarybera heto riwinyrenyre.
\s1 Ijõ widỹỹ boho.
\v 27 Teoa Hãwãhakỹ hãbuboho riwinyrenyre ijõ, tii heka ihewo-my ijedure sohoji urihixina, tahe iweribi aõkõ bedeu heka Deuxu rybe yrybuna nihiỹkỹ kia Oke urihixina iòhòmy.
\v 28 Xiwena wahidỹỹdu mahãduijoi riwinyrenyre ijõ, kia awaru Ijòtòbòna-ò hòkỹle ròhònymy riwinyre kia iraru weribihikỹ-ò rexidorunymy iny sohoji sohoji taheto riwinyre tahetotyhy kotxi;
\v 29 Jadoke, tahe Xenaki riòre rare. Tii heka Txuòlana Ijòtòbòna-di itxeredu rare, tahe riwinyre ijõ kawese.
\v 30 Haani, tahe Xeleni riòre rare, Hanu, tahe Jalae debòsohoji reurò riòre rare. Tii riwinyrenyre ijõ. Kaa heka tiiboho riwinyrenyre ijõ juhuu riwinyrenyre hewo-my. Mejulỹ, tahe Bereki riòre rare, tii riwinyre ijõ taheto kotxi;
\v 31 Sohoji womati tỹrỹhỹkỹ-di ijohodu-õ heka Malakia inire ijõ riwinyre kawese-my, kia-òhikỹ-le sohoji heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu Deuxu dohodỹỹna riuhe-my rỹiramyhỹ-ò hàkỹle tule kia aõdi ijohodu mahãdu-ò hòkỹle. Kaa heka heto rỹimy raremyhỹ kia Ijòtòbòna yrybuna bire-ki, kia utàna iòhò-my tai rỹiramyhỹ iraru weribi uhuari bede weryna iòhòmy.
\v 32 Kia womati tỹrỹrỹ ijohodu mahãdu tule aõnaõna-di ijohodu mahãdu riwenyrenyre ijõ konana-my, kia utàna budoini Ijòtòbòna weryna-ò hòkỹle.
\c 4
\s1 Neema òludu mahãdu.
\p
\v 1 Kia Xãbale tuu roholareu judeu mahãdu ixyby uhuari ritomoranyrerimy, tahe urile reburere kia riàrurenyre iyboho rityhynyõrenyre.
\v 2 Inybiòwareny ko-txi tule Xamarita xoladu mahãdu-ò raryber: —Aõhebo kaa judeu mahãdu aõke aõkõ riwinyrenyrei? Tiiboho aõbo inatyhy-my hãwãhãkỹ ixyby riwinyrenyreri taruru-my? Tiiboho aõbo inatyhymy xiwena tamy riwahinyrenykre-my raraykynyreri, tahe sohoji txu-dile rahurenykre-my taõmysỹydỹỹnareny? Inatyhymy kia mana ratòbòna ibutu-my roare tiiboho ixina-my ritarenykre mana ixyby riwyrenykre-my?
\v 3 Tobi tahe Amo bede ludi irehehekỹ ludu rare, tahe tiiwana ratximyhỹ tahe rerybere:—Timybohe tiiboho uhuari ixyby riwinyrenykre? Kia sohoji ijòrò inatyhyhykỹle-my aõtaxina kidiatykre!
\v 4 Inydeuxureny, roholamyhỹre tiiboho inymyreny bedeherina-ò! Kia tahe iratireny tyre bede yarana kadesekre. Aõdibo tiiboho rawasinyrenyre òraru-ki. Tiiboho riwyrenyre tasureny-ò irehetyhy-ò tawedureny-ò.
\v 5 Kia timy ruxetòena aõbo ibina riwinyrenyre òraru-ki aõ ijõõhyyre timy tõhõtireny rusaõhyyrenyre taòrarunareny ribi tahe inyboho riwinyrenyre òraru-ki.
\v 6 Tai tahe uhuari widỹỹ ixyby rikiòrarunyrenykre, tahe aõwesele irarie iwetya-txi rỹire sõwe-my dori ijoi mahãdu aõmysỹdỹỹ rururenyre.
\v 7 Xỹbalae, Tobia wana tule Arabi mahãdu wana, Amo Adoji wana urile reburerenyre sõwe-my kia Jerusalĕ uhuari widỹỹ ixyby riòrarunyrenyre-ki. Kia-ò roholarenyreu tahe timy tamyre aõ ijõõhyyre kia dori irarutxi-my roimyhỹ-ki.
\v 8 Tahe tiiboho rexibutunyrenyre widee raryberenyre urile Jerusalĕ rahurenykre-my tule tai sõwemy aõbinahakỹ rỹikre-my.
\v 9 Tahe urile jiarỹboho rexitòenyrenyre waDeuxureny-ò tahe hãbu mahãdu resỹnyrenyre itxeredu-my ijoi òludu ijesedu-my ru-my, txu-my ijoi retehemyhỹrenykre-my.
\v 10 Tahe Judá ijoi kawese-my rawinymyhỹrenyre: “Id iwisỹdỹỹdu mahãduhe iworeny rexieryre, ta ihãrele sõwemy tuu rururenyre saõsaõ-my riwyrenyke-my.” Tiibohe rahurenykre uhuari widỹỹ?”
\v 11 Iny òludureny timybo raraykynymyhỹrenyre kia inyboho tuu rakobirenyõke-my aõbo tai ròhònymyhỹre-ò. Kia tahe tiiboho wese heka inymyreny rahaỹnanyrenyreri, iny rubudỹỹrenymy tule iny aõmysỹdỹỹnarenymy.
\v 12 Tiwese wase aõkõ heka judeu mahãdu tai rasỹnymyhỹrenyre iny òludureny mahãdu wana doidenyde iny bedeerydỹỹrenymy timybi riwinymy roiremyhỹ warirenyòtu.
\v 13 Tai tahe jiarỹ may wedesehekỹ reyterenyre ijoi mahãdu-ò, tõnori tule xiwahate, wyhywana ijoi mahãdu-ò rewahinyre, tahe uhuari webòrò-my kia ibutu-my tibo iywidỹỹõmy roiredihe ritòòsenyrenyre.
\v 14 Tahe tureny rabire sõwemyhe ijoi mahãdu rohõtiyrerenyre tai tahe rarybwere tamyreny idi hãbuninihikỹ mahãdu-ò tule idinodurenytyhy mahãdu-ò. Iny òludureny lau breburenyõmy. Ohõtireny reake timybo hãbu Deuxu rare, tii nihiỹ rare tule ibina kia tahe resumyhỹre iny òrarurenyki, tariòremy òraruki tule tahawyreny òraruki kia tule taaonareny òraruki.
\v 15 Tahe inyòludureny-he inymyreny bede rieryrenyre inybohohe itxi rekoaremy aõbo timybo tiiboho bede riywinyrenyreri-my tahe rieryrenyre timybo Deuxu iaõmysỹdỹỹnareny rikorore-my. Tai tahe inya~mysỹdỹỹnarenyòhe rikioresereny-kre ixybyle uhuari rikiwinyrenykre-my.
\v 16 Kia tahe, hãbu ibutehekỹ-my raõmysỹdỹỹnyrenyre ijõ mahãdu tahe urile itxeredu-my roiremyhỹ, tebònareny ijõdi-my kia tõnori wahe, wyhy, xiwahate wana. Kia tahe hãbuninihikỹ mahãdu ibutumy tarurureny tamyreny riwahinyrenyre.
\v 17 Kia uhuari ixyby riwinymyhỹre-ki; iny sohoji sohojihe aõnaõna tebò-my riwyrenyre, ijõ mahãdu tahe tebòna riwyrenyre.
\v 18 Tahe tiiboho riwyrenyre taaõmysỹdỹỹnareny-ò maydese desehekỹ tarexiàki. Iijesedu mahãdu tahe urile rotoarenyre ajuròna-di kia bedeeryna riwahinyke-my, kia waribi iòhòl-my.
\v 19 Tahe jiarỹ rarybere waijoi-ò, tule hãbu òbiti mahãdu-ò, kia tule hãbuninihikỹ mahãdu-ò. —Kia tahe sõwe-my aõmysỹdỹỹna rauberare, tai tahe jiarỹboho irehetyhymy iribi roire kia ijỹo uhuari ribi.
\v 20 Kia kaiboho ajuròna jurò-ò boholabenykre wana, bexibutunybenykre wade. Inydeuxureny kadesukre inykire-ny.
\v 21 Txuỹotxuỹole-my kawese kia txuu ròhònymyhỹyre bedeu kia taina tahe rumy rexitynynymyhỹre, tahe jiarỹboho ibute-my uhuari widỹỹki raõmysỹdỹỹrenyre, ijõ mahãdu hãbu tahe itxeredu-my roiremyhỹy tõnori tebònarenymy.
\v 22 Iwese bedeule tahe, jiarỹ rarybere tule aõmysỹdỹỹna wedu-ò tureny ibutu-my kia aõmysỹdỹỹna wedu-ò tureny ibutu-my kia tule iwiòhedỹỹdureny wana tureny rarure, rumy roirenykre-my Jerusalĕ-ò tai inyboho kia wese-my rakaõmysỹdỹỹnyrenyke txu-my rumy tahe hỹawãhakỹ-di itxeredu-my rakatxirenykre.
\v 23 Jiarỹ aõkõre, tule iny ijoireny aõkõre, tule timybo inyaõmysỹdỹỹdureny da inytỹhinareny rakatxireõkre inybòròreny-ribi rakõrõrenykelau. Tahe ibutu-my inyboho tuhyy rokoirekre inydebònareny-di inydebònareny-di inydebònareny-ki.
\c 5
\s1 Hãwãdu mahãdu bede hudunamy.
\p
\v 1 Ijỹo bededỹỹnana hewo-my, iny sõwe-my, hãbu mahãdu hãwyy wana sõwe-my wiwesehyy tahe ribemy ijara riòrarunyrenyre judeu mahãdu ribi òtu
\v 2 Ijõ mahãdu raryberenyre:— Wasỹ mahãdu heka iruterere sõwe-my, tahe maixõmonirỹsỹ-my rarurenyre awi-my iru-my ijoi rỹikõ-my.
\v 3 Ijõ mahãdu raryberenyre:— Ramamy ijoi ruruhenylau, ijoi ixybyle tasu riywinymyhỹke, tuu ijoi bederatysò ribòrònymyhỹke-my tule inyhetorenyki maixomoni riki õbaranyhenylau.
\v 4 Tasỹ mahỹdu-sỹ kia-my raryberenyre:—Rekexitòenyrenyke iubeweri huòte-my hãwãwedu-ò inyaõmydỹỹreny idi rikiòwynyrenyke-my kia kia inysure-ny inybederatysò lòbòròdỹỹ idi riòwynyrenyke-my.
\v 5 Betehebeny iny boho heka judeu mahãdu wesetyhyle roire, tahe iny riòre boho heka iratyrereny awityhyre iribire-ny. Kia tahe inyboho rikiwinyrenyke ijõdire aõherekibo inyriòrereny iòwykõmo raõmysỹdỹỹnymyhỹrenyre. Iny riòrereny ijadòma-ò heka ijohona-my reare. Kia iny iòwyõmy raaõmysỹdỹỹnymyhỹre wese-my. Tahe timyhe rikiwinyrenyke ihõõre, tahe inybederoreny tule kia inybederatysòreny lòbròna heka inyribireny riwyrenyre.
\v 6 Jiarỹ Neema kia rybe-ò raholareu, tahe reburere,
\v 7 Jiarỹ ariwinykre aõtxile aõbo. Tahe hãbunihikỹ mahãdumyhe tule hãbu òbiti mahãdumyhe reeryre tahe rarybere: — Kaiboho heka waseriòre mahãdu aõhõkỹmy tesỹnytenyteri. Kia idi rahõtinyre ribi, tahe ijoi rebutunyre timybo bede riywinykre-my ibina ribi.
\v 8 Tahe rarybere: — Inydeewirenykeki tahe inyhõrõre-my, inyboho riwyrenyre kia bade hãwã iwitxira ribi inywedureny judeu mahãdu heka ixidireny rohonyrenyre tamyreny iòwyõle-my. Wiji tahe kaiboho, judeu mahãdu sõwe-my taruru-my ixiòbitile-my ixidi rohonymyhỹrenyre tawedu-ò òtyhyle. Tahe hãbuninihikỹ mahãdu rybeõle-my ratxirenyre tahe timy irawyònareny-txi rekoarenyõhyyre.
\v 9 Tahe jiarỹ rarybere: — Aõbo kaiboho tewinytenyteri heka òbiti aõkõ rare! Kaiboho tuu burubenyke Deuxu ko-txi tahe biwinybenyke aõbo òbiti, aõhe-ki tamy rikiwahinyrenyke inyòludureny-ò, aõ judeu ijoi aõkõ, inykireny rarunyrenyke-my aõkõ.
\v 10 Jiarỹ, wabiòwa boho wana, hãbumahãdu wadee raaõmysỹdỹỹmyhỹre mahãdu tahe jiarỹboho iubeweri reheòterenyre tule waixomoni ijoi mahãdu-ò. Tahe wiji jiarỹboho awatxityyrenymy aritomonykre.
\v 11 Tahe, kaiboho ibutu-my bitomonybenykre ibutu-my iwatxityyreny iubeweri, monabesò tule aõuri. Tahe wijityhyle bidiòesedỹỹbedenykre abederoreny, tule abederatysòreny lòbòròna tule aòwòrureny kia tule ahetoreny.
\v 12 Hãbuninihikỹ mahãdu rirawyònyrenyre:—Awirehe. Jiarỹboho ariwinyrenykre kai aõmybohe taryteri. Rikiòsedỹỹnyrenykre isureny tamyreny timy iwatxityyrenymy tamyreny ribeòle-my iòwydỹỹ-my. Tahe jiarỹ xiwenawahidỹỹdu mahãdu-ò raryre tahe riwinyre hãbuninihikỹ mahãdu riwatyhynykremy kaa rybeheki ratxirenykre-my.
\v 13 Iribi tahe retare tyyre tarexiàtiki riuhemyhỹre tahe reòhowire. Tahe rarybere:—Kawesemyhe Deuxu riòhòwikre aõtxile kaibohoõ rybe bityhynyõbenykre. Deuxu tahe kiditakre iribireny ihetoreny tule ibutu-my aõbo tiiboho ijõdire ririrenykre aõkõ hyky. Aõbo tiiboho ijõdirenyre tahe tiiboho raryberenyre:— Tiòtòi tuke! Kawese rare! Tahe Deuxu-my reàlàrenyre, inynyrenymy. Tahe irybe-my reòbyrenyre aõbo riwinyre-my.
\s1 Neema telesõwihikỹ tule ityhyna nihikỹ ijõdire.
\v 14 Tahe debòinatxi reurò beòra-my tuhyy judà bede dinodu-my raremyhỹ, kia wawiò-my Ataxaxa kia hãwã-ki bede riije-my raremyhỹu kia inataõ inatxi beòra-myhe timy jiarỹ, timy waseriòre woludu boho wana reroxirenyre tule tabyrena òbiti-my jiarỹ òbiti-my wedu-my ararekre.
\v 15 Wahe waribi, tahe wedu mahãdu kia riwyrenyre ijoiboho kiawese-my riwinyrenyre inaubiòwa sohoji wetuu òwy womati ura tỹrỹrỹhỹkỹ xiery he rỹsỹna mona besò riwyrenyrekre sohoji txu-my. Kia tahe teòdu mahãdu ijoi mahãdu aõhõkỹmy risỹnyrenyre. Tahe jiarỹ he iwitxira-myhe ritidire wiri iwirawitxira-my. Deuxu-my reòbyre-ki wahe.
\v 16 Raõmysỹdỹỹnyre kia warurutyhy-my uhuari ixyby widỹỹ-ki.
\v 17 Tahe wahetotyhykihe bede reijerenyre sohoji, iruyre, iwetuu ibire-ò myhe judeu mahãdu wana kia iwedu mahãdu wana, ijõ mahãdu wana kia iwedu mahãdu wana, ijõ mahãdu ibutu-my bedebede ribi doidenyde waheto-ò.
\v 18 Txuõtxuõle-my heka jiarỹ sohoji tamyreny bòròreni hãbu reyreynymyhỹre, tule deboosohoji reurò-myhe budoeni wihikỹtyhy tule sõwe-my hãnie idòrenymy reyrybunymyhỹre. Debòwiò bede rijedi tahe monabesòhòkỹ-my warybe rewahinywahãre kanake-my. Tahe reerymy rarewãhã timybo ijoi mahãdu tai raaõmysỹdỹỹnymyhỹre tai isira-my, tai heka timy iubeweri-my rexitòenyõhyywãhãre byrena òwy-my kiaki heka jiarỹ wedu òbiti rare-ki.
\v 19 Waha Deuxu adee jiarỹ arexitòenykre aãbo tamyreny rewinyremy ibutu-my kia ijoi mahãdu-ò.
\c 6
\s1 Neema òludu-my riwinyrenyre
\p
\v 1 Xỹbalae, Tobi,Jese tule inyòludureny uhe rieryrenyreu kia uhuari widỹỹ ixyby inyboho rehurenyremy tahe timy ixyby inydeereny aõ ihõõhyykre, tahe heka urile ij`tòbòna iherina-ò inyboho ritydirenyõhyyre.
\v 2 Tai tahe Xỹbalae, Jese wana riwahinyrenyre tarybereny wadee. Tiiboho heka wamy rururenyre wawana witxi rekoarenyke-my kia Õno iwyryhykỹ bede-ki. Tahe iraykyreny heka kiamyre tamyreny aõ ibina ariwenyke-my rexinohõtinyrenyre.
\v 3 Kia tahe jiarỹ reteòny rybe-di nodu tamyreny warybe-my rarybekre-my. —Jiarỹ sohoji aõmysỹdỹỹna risi-my rahõtinyõre awanareny rybe òrarukile.
\v 4 Tahe tiiboho tarybereny tuhyy riwahinyrenyre inaubiòwa-my wadee, tahe jiarỹ warybe rewahinywãhãre tuhyy.
\v 5 Tahe Xãbalae tarybe iiruyrena-my wadee riwahinyre, kia biritiny-my kanakre. Kia heka tyyriti rare, tahe adiwyde Xãbalae deòduõ ribi.
\v 6 Tahe tyyriti irayhykỹle-my roire tahe rarybere:— Jese heka wadee rarybere tiiboho heka tabireludu mahãdu wana sohoji aõmydỹỹna hewo-my rekoarenyreri. Tiiboho raryberenyre awese kia judeu mahãdu riwinyrenyre sohoji aõmysỹdỹỹna ihetxina, taiki tahe tiiboho ixyby uhuari riwinyrenyre. Tii raryber aõbo riwinykre-my tule tii riki iwedurenymy ratxikre-my.
\v 7 Kai aõbohe aõtxi teate”Deuxu rybedutyhy tamyreny rarybere Jerusalĕ mahãdu-ò kia tii heka Juda wedu rare. Tii heka Arataxa wedu rare tii heka rierykre òbiti-my tuu tai tahe aritidikre inyhyyle witxi rekeamy widee ibededỹỹnana-my rakarybekre-my.
\v 8 Tahe jiarỹ rewahinyre irawyòdỹỹna kia-my: —Aõmybo kai tarybeteri heka òbiti aõkõ rare. Kaile heka aõnaõna tuu tewinyte.
\v 9 Tiiboho brebu-my roiremyhỹ tahe kia wese-my rururenyre taaõmysỹdỹỹnareny ixyby rewinyõrenyke-my. “Wiji tahe, waruru Deuxu rexiòlòdỹỹnykre.”
\v 10 Wiji bede-my, Xemai, Delaa riòre kia Metabe, riokore, riokorore heto ribi ròhònyke lau, tai tahe irura-my rare. Wadee tii rarybere:—Inyhyyle tureny rurumyhỹre tahe Bade wihikỹ-ò rekexiòrenykre tiiboho wana Deuxu rybena heto-ò. Tahe rakiratòbònyrenykre ibutu-my ijòtòbòna tiiboho dori arubudỹỹmy kadoidenykre. Kohe, tiiboho heka aõtxule-my kadoidenykre rubudỹỹ-my.
\v 11 Kia tahe rerawyònyre: —Jiarỹ hãbu lau brebu-my arahenykre wadee ijõõre tule arexiwòke wadee ihõõre. Kai tarynymãhãte jiarỹ wau-my arihedỹỹnyke-my tule Deuxu rybena-ki arexiwokemy? Tahe jiarỹ kia wese ariwinyõtyhy, tiu.
\v 12 Jiarỹ reòrarunyre idi rayky, reeryre dori Deuxu, Xemai-ò rarybeõre-my. Kiaki Tobi, Xỹabalae boho dori riòwynyrenyre tamy ariwahinykre-my dohodỹỹ.
\v 13 Tiiboho riwahinyrenyre tamyreny iubeweri ilaureny aruberuke-my tule wadee iky kadeadenykre.
\v 14 Waha Deuxu, õhõti reake timybo Tobi, Xỹabalae wana riwinyre-my tamyreny yaara riteònyrenyre tule õhõti reake noaji Deuxu-my rybedu nihikỹ ijõ mahãdu tule riwinyrenyre ilaureny aruberuke-my.
\s1 Uhuari widỹỹ rexihure
\v 15 Waa wiò, iruyre txu ahãdu elu-u tahe uhuari widỹỹ rahurenyre, kia iruyre, inatxi txu-my riwyre-di wahe iwidỹỹ.
\v 16 Tai tahe inyòludureny bedebede-my iòhò-my rỹirenyra rieryrenyreu ibutu-my rexityhynyrenyõhyyre tiiemy dorihe tiiboho rieryrenyre Deuxu riwiòhenyre widỹỹaõmysỹdỹỹna.
\v 17 kia bedeu heka judeu wedu mahãdu sõwe tyyriti riwahinyre Tobia-ò. Tii tule sõwe tyyriti tamyreny riteònyre.
\v 18 Sõwe Judá mahãdu Tobiamy awimy tai rahamyhỹre tii wanale idi rarurunymy roire. Tobia heka Sekania iralyby rare, Sekania, riòre labié rare. Tobia riòre heka Joanã rare tii Mesulã iriòre wana roire, Musulã heka Berekia riòre rare.
\v 19 Tii boho heka waru-kile Tobia aõmysỹỹdỹỹnamy awimy rarybemy roiremyhỹ, tule Tobia-ò ibutu warybe relyyrenymy roirenyre. Tobia tyyritimy idihyymy wadee riteònymy roire riwabrebunynykremy.
\c 7
\s1 Manaòtity nihikỹ
\p
\v 1 Ixyby Manaòtity nihikỹ riwinynyroiremyhỹ ijòtòbòna heka ibutumy riderenyre tai. Ibutu Levi mahadu iaõmysỹdỹỹ, heto itxeredu mahadu iaõmysỹdỹỹ, iwiudu mahadu iaõmysỹdỹỹ ibutumy ritidimy roiremyhỹ.
\v 2 Jerusale wedumy inatximy resỹnyre waseriòre boho Hanani Hanania resỹnyre. Hanania heka Manaòtity nihikỹ wedumy rare tii òbitidỹỹdumy rare Deuxu tyhydỹỹdu iratyre ijõ habu ribi heka rare.
\v 3 Tamyreny rarybere txuu ratòteenykreu heka tai xiery ijòtòbòna nihikỹ heka biraynybenykre. Tule kia ijòtòbòna nihikỹ riratòbònyke itxeredu mahadu taõmysỹ rexihukre koki bede ratxioronykreu. Tulesỹ rarybere heka Jerusalesỹdu mahadu ritakemy bededi itxeredumy. Ijõ heka itxeredumy rexisỹnykre, ijõ tahe tasỹkokile itxeredumy rexisỹnykre.
\s1 Suwitxira ribi dòhònyde mahadu. (Exidara Tyyriti 2.1-70)
\v 4 Jerusale heto heka hawa nihikỹ rare ihỹre tahe heto ibutere.
\v 5 Tai Wawo heka Deuxu ritidire wedu mahadu iny mahadu wana ributunykemy iny tamahadunimy tyyritiki rijekemy. Tyyriti-ki rahare heka Babilonia ribi juhu roosere mahadu.
\v 6 Nabukodonoso heka Babilonia wedu heka Isaeli mahadu ridyre juhuu jud· hawa ludu sõwe rare. Tii boho rooserenyreu ijõ Jerusale hawa-ò roirenyre ijõ tahawareny-ò roirenyre Juda-ò.
\v 7 Kia inirenymy roire: iwedurenyni Zorobabeli, Josué, Neema, Azaria, Ramia, Nami, Neu Baaná.
\v 8-25 - Katahe Babilonia ribi dirahude, kiamy roireri inirenyre iwedureny tamahãdu tamamahãdu wana:
\m Barò wana dirahude 2.172 iny sõwe.
\m Sewatxia wana dirahude 372 iny sõwe.
\m Ara wana dirahude 652 iny sõwe.
\m Bate Moabé wana dirahude- Moabe ludu Jesua iriòkorereny inatxi nihikỹmy 2.818iny sõwe.
\m Elõ wana dirahude 1.254iny sõwe.
\m Satu wana dirahude 845 iny sõwe.
\m Sakaí wana dirahude770 iny sõwe.
\m Binuki wana sõwe dirahude 648 iny sõwe.
\m Bebai wana sõwe dirahude 628 iny sõwe.
\m Asikadi wana sõwe dirahude 2.322 iny sõwe.
\m Adònikã wana sõwe dirahude 667 iny sõwe.
\m Bikiwai wana sõwe dirahude 2.067 iny sõwe.
\m Adi wana sõwe dirahude 655 iny sõwe.
\m Até (ijõni Esekia heka rare) wana sõwe dirahude- 98 iny sõwe.
\m Hasu wana sõwe dirahude 328 iny sõwe.
\m Besaí wana sõwe dirahude 324 iny sõwe.
\m Hariwe wana sõwe dirahude 112 iny sõwe.
\m Xibeaõ wana sõwe dirahude 95 iny sõwe.
\v 26-38 Kia boho Ilabiereny hawã-ò rasỹnykremy dirahude:
\m Belẽ, Nevotá hãwã-ò dirahude 188 iny sõwe.
\m Anatotxi hãwã-ò dirahude 128 iny sõwe
\m Betxi- asamevetxi hãwã-ò dirahude 42 iny sõwe
\m Kiarite-xeari, Sivirá, Beroté hãwã-ò 743 iny sõwe
\m Hamá, Sebá hãwã-ò dirahude 621iny sõwe
\m Mikimasi hãwã-ò dirahude 122 iny sõwe
\m Beteli, Aí hãwã-ò dirahude 123 iny sõwe
\m Ijõ Nebo hãwã-ò dirahude 52 iny sõwe
\m Ijõ Elaõ hãwã-ò dirahude 1.254 iny sõwe
\m Harí hãwã-ò dirahude- 320 iny sõwe
\m Jeriò hãwã-ò dirahude- 345 iny sõwe
\m Lode, Hajije, Onó hãwã-ò dirahude- 721iny sõwe
\m Sená hãwã-ò dirahude- 3.930 iny sõwe
\v 39-42 - Xiwena wahidỹỹdu mahãdu Babilonia ribi dirahudenyde:
\m Xedaia riòkore Jesua mahãdu heka 973 iny sõwe
\m Imer tahe 1.052 iny sõwe
\m Basu tahe 1.247 iny sõwe
\m Harí tahe 1.017 iny sõwe
\v 43-45 Xiwena heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu Babilonia ribi dirahudenyde: Jesua Kamijiel wana (Hodaria riòkorereny tahe) 74 iny sõwe Xiwena heto wiudu mahãdu (Asase riòkorereny tahe) 148 iny sõwe Xiwena heto itxeredu (Salu, Até, Tamo, Akubi Hatxita, Sobaí iriokorereny tahe) 138 iny sõwe.
\v 46-56 Xiwena heto iaõmysỹdỹỹdu tamahãdu tamahãdureny iwedureny sõwe dirahude: Siá, Hasurá, Tabaòté, Keròsi, Sia, Padõ, Lebaná, Hakabá, Samaí, Hanã, Xideu, Kaa Heaiá, Hesi, Nekodá, Kasá, Usá, Paseiá, Besáí, Meuni, Nefisi, Bakebuké, Hakuba, Haru, Baxilite, Meda, Hasa, Bakòsi, Siserá, Tamá, Nesiá, Hatxiba.
\v 57-59 Salomaõ heto iaõmysỹdỹỹdu tamahãdu tamahãdureny sõwe dirahude: Setaí, Soberede, Berida, Jaala, Sakõ, Xideu, Sebatxia, Hatiu, Bokereji-Sebai, Amõ wana.
\v 60 Salomaõ heto iaõmysỹdỹỹdu tamahãdu tamahãdureny 392 iny sõwe dirahude
\v 61-62 Kiareny heka Delaia, Tobia, Nekoda heka 642 iny sõwe imahãdureny dirahude Hãwã hãwã ribi. Temelá, hãwã ribi Tehasa hãwã ribi, Kerube hãwã ribi, Adõ hãwã ribi, Ime hãwi ribi dirahudenyde hỹre heka Israeli mahãdumy roirerimy rexininirenyre tahe moõ rieryõre inatyhymy Israeli mahãdumy roireri-ki.
\v 63-64 Tulesỹ Hobaia, Ako, Basilai mahãdumy roirenyre tii boho heka xiwena wahidỹỹdu mahãdu roirenyre tamahãdu tamahãdureny dirahudenyde tahe itxi rahaõre inatyhymy imahãdurenymy roireri moõ rieryõre. Juhu heka basilai riòre wana roire tai iriòre labie inimy rexininire. Inireny rahaõrenyre-ki tai raloõrenyre Israeli mahãdu xiwena wahidỹỹdumy.
\v 65 Kia òraruki heka hãwã wedu tamyreny rarybere wahidỹỹdu rasỹna irasỹdỹỹrenyõkemy tiemy dori xiwena wahidỹỹdu rehemynykeu mana idi rehukre tai rieryke timybo tii boho ratxirenykremy. Uri Tumi juhuu bede-ò rehukremy xiery tai rierykre.
\v 66-69 Israeli mahãdu ibutu sõwe dirahude heka 42.360 iny sõwe:
\m Iwetxu mahãdureny, hãbu, hãwyy- 7.337 iny sõwe.
\m Wiudu mahãdu hãbu, hãwyy- 245 iny sõwe.
\m Awaru heka 736 sõwe.
\m Jumetu hãwyy heka 245 sõwe.
\m Kamelu 435 sõwe
\m Jumetu hãbu 6.720 sõwe
\s1 Xiwena heto tỹmyra
\v 70-72- Sõwe iny nieru riwahinyre Xiwena heto tỹmyra relekremy. Hãwã wedu heka womati tỹrỹrỹhỹkỹ debò inataõ utxiena weremy riwahinyre, 50 hyna tule xiwena wahidỹỹdu tyky 530 sõwe riwahinyre. Ijoi mahãdu heka tamahãdu tamahãdureny riwahinyre womati tỹrỹrỹhỹkỹ 158 iutxiena, 1.257 womati tỹrỹrỹhỹkỹ iura riwahinyre. Iuhe mahãdu heka womati tỹrỹrỹhỹkỹ 168 iutxiena riwahinyre, 1142 womati tỹrỹrỹhỹkỹ iura riwahinyre, tule xiwena wahidỹỹdu tyky debò inatxi reurò riwahinyre.
\v 73 Israeli mahãdu tasỹreny riwinyrenyre ritelenyre rasỹnykremy judá hãwã-ki, ibedeu su iòhòmy. Tii boho heka xiwena wahidỹỹdu mahãdu roire, Deuxu heto itxeredu mahãdu roire, wiudu mahãdumy roire, Deuxu heto aõmysỹdỹỹdumy roire.
\c 8
\s1 Exidara Deuxu bedeywina tyyriti-di rariare inyde
\p
\v 1 bede roimy rare iribi tahe Debò inatxi reurò ahãdumy heka isaeli mahãdu hãwã hãwãmy rasỹnyroiremyhỹ. Tii heka ahãdu riòrarunyreu rexibutunyrenyre Jerusale hãwã-ki ijòtòbònabe-ki rexibutunyrenyre. Tai heka Exidara-ò rexitòenyrenyre Moisesi Bede ywina rybe Deuxu riwahinyre kidiwykremy idi rariakremy. Exidara heka xiwena wahisidỹỹdureny rare irybedurenymy.
\v 2 Tai riwyre heka rexibutunymyhỹreu kia hãbu hãwyy mahãdu uladu mahãdu tule rierykeki roholake.
\v 3 Taile heka ijòtòbònabe-ki txu reare ribi txutyemy idi rariare tamyrenyò-le. Ibutumy tahe roholawiwirenyre.
\v 4 Tii boho taba-di rirarienyre ityre-ki heka Exidara Deuxu rybe-di rariamyhỹ. Exidara ruru weribi heka roire mahãdu: Exidara huwe weribi heka roire mahãdu:
\v 5 Exidara tabatyre-ki idi rariamyroire tai ibutumy tamy retemy roire. Tyyriti-di rariareu heka ibutumy lamymy roirenyre:
\v 6 Tai Exidara rarybere:—Deuxu Tyhyhykỹ beàlàmyhỹbenyke Tuhyyle rareki beàlàmyhỹbenyke. Tai ibutumy tera riteòsinyre biu-ò tai raryberenyre: Rekeàlàrenyke inatyhymy! Rekeàlàrenyke inatyhymy! Idi tatiowomy reserenyre rexiratytiròmy Deuxu-ò reàlàrenyre.
\v 7 Idi heka lamymy rỹirenyre ixybyle runyre. Idi heka Levi mahãdu bede ywinamy tamyreny ritỹnynyrenyre. Kia Levi mahãdu heka roire:
\v 8 Tii boho heka bede ywina tyyriti heka rariarenyre idi rybe riwiurònyre, ritỹnynymy tamyreny rierytyhyrenykremy.
\v 9 Deuxu rybemy roholarenyreu heka sõwemy bede riòtiinyrenyre tai rahinyrenyre roburenyre. Tai Exidara, Neema iwedureny, wahisidỹỹdureny mahãdu bedeywina rybedu mahãdu heka tamyreny raryberenyre: — Wiji heka Deuxu txuwihikỹ heka rare hirenyõmy! ibruõmyreny! Wiji heka Deuxu txuwihikỹ heka rare!
\v 10 Asỹreny-ò boibenykre! Worana bedehesi-ò biwinybenykre. Arỹsỹnyreny biroxibenykremy ijõ iaõkõ mahãdu-ò biwahinybenybe arỹsỹnareny-ó bitxuatxuake. Amonareny vii bitxuatxuake iaõkõ mahãdu-ò. Wiji heka Deuxu txuwihikỹ heka rare! Tai dori beysabenyke bedeworenyõmy! Deuxu deysanamy ararurudỹỹnykremy!
\v 11 Tai Levi mahãdu inyky-di roirenyre rybe ixãwidina-di iny boho reysarenykremy kia txu heka Deuxu txuwihikỹmy rare-ki wahe.
\v 12 Tai dori tasỹreny-ò idi roirenyre tai riroxirenyre, riõrenyre deysamy. Inyõ iaõnaõna dire heka ritxuarenyre ijõõre mahãdu-ò tiiboho rieryrenyre tamyreny irybe rarybere-ki
\v 13 Ijõ ibiurasò heka iny mahãdu Exidara-ò ributunyrenyre wedu mahãdu, xiwena wahisidỹỹdu mahãdu, Levi mahãdu heka roirenyre Deuxu Rybemy rieryrenykemy
\v 14 Tai Deuxu Rybe-ki rieryrenyre worana bedehesimy Deuxu ritidire Moisesi-ò tyky hetowomy rasỹnyrenykremy worana bedehesisỹ-ò.
\v 15 tai ibutu hãwã hãwã-ò rarariòwyre:— Ijoi ròhònyke heka aõma òwòru ruru biòròbenykemy nobò, roreru, olivaò, òwòru ruru-di heka Deuxu Rybe wese heka inyheto rikiwinyrenykemy.
\v 16 Tai ròhònyrenyre òwòru ruru diwydenyde tahetomy riwinyrenykemy. Ihetorenyube-ki tawelòreny riderenyre, taheto ratyky-ki tawelòreny riderenyre, xiwena hetoube-ki tawelòreny riderenyre Efarai ijòtòbòna-ki tule Beijòtòbòna-ki ijô riderenyre.
\v 17 Ibutu mahãdu suwitxira wetxumy roire iribi ròhònyrenyre mahãdu heka tawelòreny riderenyre iwo-ki rasỹnyrenyre tai. Josue bedeu iribi tuu riwinyrenyõre wiji heka riwinyrenyre dori tai sõwemy reysarenyre ibutumy.
\v 18 Tai heka worana bedehesi Welòheto riòrarunyreu ribi heka Deuxu Rybe idi rariarenyre txuõtxuõlemy. Titxibo heka rare debò inatxi reuròna txumy worana bedehesimy roire iònanana tai txu heka nihiỹmy reysarenyre
\c 9
\s1 Iōrarunareny Deuxu-òrelyyrenyre
\p
\v 1-2 Isaeli mahãdu heka rexibutunyrenyre taōrarunareny Deuxu-ò relyyrenykremy, tai renarehenyrenyre rabedewonyrenyre taōrarunareny ōraru-ki rexibutunyrenyre. Wawiòinaubiōwa txu heka iahãdu rare. Judeuõdu mahãdu ribi heka rexitarenyre dori. Tule Xau tyy rexityynyrenyre ibedewonareny teōsina iratireny suu ritxiwirenyre tule. idi heka relyyrenyre ilabiereny ōrarunareny ijyymy.
\v 3 Deuxu bedeywina rybe-òheka roholarenyre Inataõ hora-dile heka taōrarunareny relyyrenyre Deuxu-ō. Kiamy heka Deuxu reālārenyre.
\v 4 Taba tyre-ki heka lamymy Deuxu-òrexitōenyrenyre.
\v 5 Levi mahãdu heka iny mahãdu-òryryrenyre Deuxu-òreālārenykremy tii boho raryberenyre: —Myibenyke! Deuxu-ō beālābenyke! Deuxu Tyhyhykỹ heka tuhyyhyy rare! Iniwihikỹ heka Beālāmyhỹbenyke! Tii wana wii reōbynyõhyyrenyre iny deālānareny!
\s1 ōraruna ixitōedỹỹna
\p
\v 6 Tai isaeli mahãdu heka rexitōenyrenyre: "Deuxu! Kai sohijihyyle heka tuhyyhyyte! Kai heka taina boho heka Biuwetyy widỹỹdu tate!Bede, berohokỹ,heka ibutu bede-ki rỹire widỹỹdu tate! Aōraru-kile heka iny irumy ratximyhỹre wahe! ỹju mahãdu heka umy reālāmyhỹre wahe!
\v 7 Kai heka Deuxu Tuhyyhyyte! Babilonia suribi heka Abraõ tetate, Ur hãwã ribi! ini heka tewitxiranyte dori! Abraaõni tewitxiranyte dori!
\v 8 Tii heka aratyhynyre-ki wahe! Tii wana tetobinyte Wahe! Kananeu mahãdusu heka biwahinykemy tamy tarybete dorihe! iriōkorereny tai rasỹnyrenykremy tarybete wahe! Arybe wesemy dori tewinyte! Ōbitityhymy tateki!
\v 9 Ejitusu-ki iny labiereny dori tabite! Aõhõkỹmy roirenyrenyreu wahe! Berosō-ki adee rexitōenyrenyreu taholate! Ejitu mahãdu-òaruru heka teteōsinyte!
\v 10 Amahãdureny dori aõhõkỹmy risỹnyrenyreu aõwiwihikỹ heka tewinyte! Ejitu wedu ko-ki dorihe! Aruru-di heka Ejitu wedu mahãdu tebrebunyte teramy adee rearenyreu wahe! Kia ōraru-ki heka arybenina reamyhỹre dorihe! Arybenina reamyhỹre wijihyyle!
\v 11 Iny labiereny koki heka berosòwirareare dori! Tai dori tii boho reurōrenyre bede ityti-di. Iherenymy rearenyre mahãdu heka rubumy tewahinyte berahatxi-òmana utxie wesemy! Biuwetyyura-di txumy idireny tate, ruumy heka heóty-di idireny tate wahe bidiwahinykre
\v 12 Txumy biuwetyky-di idireny toite, rumy heòty-di idireny toite wojixuranamy rariarenykemy txibo roirenykemy.
\v 13 Sinai hãwãlò-Txi tesete amahãdureny rybemy taile heka bedeywina tewahinyte bedeeryna inatyhynamy tewahinyte tamyreny.
\v 14 Sabadu ityhynatxulemy adee tetate, Moisesi adeòdu ribile bedeywina tewahinyte.
\v 15 Biu ribi orotxu (paõ) tyhy tewahinyte rimarisarenyreu bee manawo ribi rohonykremy tewinyte. Kai tarybetyhymy Israeli mahãdu su-òle rasỹnykremy teteònyte.
\v 16 ihỹre walabiereny xiwederenymy nõhõtitxumy roire arybereny-ò roholaõtyhyy.
\v 17 Tiiboho terarenyre aõnaõnawihikỹ tewinyte ribi tõhõtireny rusare. Tiiboho tawedurenymy ritarenyre ixiery. Egitu-ò ixybyle rooserenykremy wetxumy relerenykremy idi riwisỹnymyroire. Ihỹre heka Deuxu iny òraruna ixãwidỹỹdu tate. Ruxetòedỹỹdumy tate iny luure. Irehemy riraòmyhỹre iykaramy. Aruxetòena nihiỹmy rare-ki tai heka iny teriõmyhỹte.
\v 18 Tiiboho womati tỹrỹhỹkỹ iròdu ritxoo riwinyrenyre ideuxurenymy raryberenyre Egitu ribi tii didydenydemy. Waha Deuxu tiiboho ibinamy aki raharenyre! Ibinamy adee riwinynyrenyre!
\v 19 heka bederahy-ki tiiboho teriõmyhỹte. Aruxetòena nihỹre-ki txuõtxuõlemy biuwetyky txumy idirenymy toite rumy heòty-di idirenymy tate ryy tiiboho rieryrenykremy.
\v 20 -Atykytyby wihikỹ-di tebedeerynanyte timybo riwinyrenykremy. Orotxu biu ribi teòwenyte, imarisarenyre ixãwikemy, bemanawo ribi temonyte bemy risamy ixãwikemy.
\v 21 Bederahy-ki iny inaubiòwa beòra wesemy teòwenyte aõ rasiranyõtyhy. Itykyreny ritybyyõhyyre iwareny ratarinyõhyyre.
\v 22 Ibutu bede mahãdu ribi Israeli mahãdu rotakemy tarurumy tate. Ibutu sỹwera ludu mahãdu ribi rotakemy terurunyte. Seõ Hexibõ wedu ribi rotarenyre, Oké Basã wedu ribi rahaananyrenyre.
\v 23 Iwese taina rudera wese iriokore riokore tewahinyte tiiboho tedyte tasureny-ò rasỹnykremy kia ilabiereny tarybetyhyte juhuu.
\v 24 Kanaãsu-ki tiiboho rahaananyrenyre. kia sỹdu mahãdu kai tahaananyte kia mahãdu ixinamy aõbo riwinykremy tewahinyte.
\v 25 Amahãdureny hãwã òtity nihikỹ ribi rahaananyrenyre suwihikỹ ritarenyre heto aõnaõna wihikỹ-di ritarenyre, hãlobe, bederaty sõwe, òwòru sõwe aõnaõna wihikỹtyhy rahaananyreny tai awihikỹmy riroxirenyre, radenyrenyre kai tamy tewahinyte-ki.
\v 26 Ihỹre heka Israeli mahãdu ibinabinamy relerenyre. Abedeywina rybe ribi tahewo-ò roire arybedu mahãdu tamyreny rarariòwyde adee ixybyle rooserenykremy tai rybedu mahãdu tiiboho rirubunyrenyre. Sõwetyhymy ibinamy adee riwinynyrenyre!
\v 27 Tai dori iòludureny mahãdu rahaananykremy tewahinyte iòlòreny rexisỹnykremy tewinyte. Iòhotỹreny-ki adee rexitòenyrenyre kai biu ribi terawyònyte dori. Aruxetòena nihiỹ-dile idinodurenymy tesỹnyte tai iòludureny ribi ritarenyrenykremy.
\v 28 Idi tahe ywinamy awilemy bedemy roireu heka ixybyle òrarunatxi reserenyre. Tai ixityre heka iòludureny tamyreny itxi rearenyre tewahinyte. Ixybyle heka Israeli mahãdu rexirahirenyreu heka reixitòenyrenyreu biwiòhenanykremy, biu ribi taholate, ixyby ixybyle tawiòhenanyte aruxetòena nihiỹdile wahe.
\v 29 Arybe riòbynyrenykremy kai tamyreny tarybete ihỹre heka xiwederenyre-ki tai arybereny roholaõhyyre. Arybena riòbynykeki iruna ryy heka rare. Itxỹterenymy, nõhõtxurenymy tai roholaõhyyre dori.
\v 30 Beòra beòramy rybeywinamy tamyreny tarybete. Atykytyby wihikỹ ribile tarybete, arybedu mahãdu ribi tarybete ihỹre heka notihõtiõmy roirenyre. Tai dori iòludu mahãdureny tamyreny reare adewimy.
\v 31 Aruxetòena nihiỹre dori tai teriõtyhy, terubunyõtyhy. Kai Deuxutyhyhykỹ ruxetòedỹỹdumy tate luunamy. Wadireny teriõhyyte tewahuõhyyte aruxetòena òraruki xiery! Kai Deuxu luunatyhy tate awihikỹmy!
\v 32 Waha Deuxu wihikỹtyhy kai tate! Ruruduhukỹ, brebunahakỹ! Tiwaòhòtỹdỹỹnyte òbitimy. Iny òrarunamy resemyhỹre hỹre òbitimy tate. Arybe wesemy òbitimy tewinymahãte Asiria mahãdu heka riwabinanyrenyreu ribi sõwemy jiarỹ boho aõhõkỹmy rotỹỹnyrenymy roiremyhỹ. Waiòlòreny mahãdu, wawedureny mahãdu, waxiwena wahisidỹỹdu mahãdu, waDeuxu rybedu mahãdu mahãdu, walabiereny mahãdu, ibutumy aõhõkỹmy rotỹỹnyrenyre! Waõherewe waõhõkỹmydỹỹnanareny õhõti itxi beake!
\v 33 Waõhõkỹmydỹỹnana òbitimy tewinyte. Òbitimy tate iny òraruna txi resemyhỹre hỹrele.
\v 34 Waiòlòreny mahãdu, wawedureny mahãdu, waxiwena wahisidỹỹdu mahãdu, waDeuxu rybedu mahãdu mahãdu, walabiereny mahãdu, abedeywina rybemy riwinyõhyyre, a rybe mana riòbynyõhyyre, aijohona rybe rityhynyõre dori.
\v 35 -Deuxu! Adeysanadile heka iny iòlò mahãdu ridinodunymy roiremyhỹ kiasu wihikỹ inydereny tewahinyte; ihỹrele tii boho arawowydynyõtyhy tule rexirahiõtyhy taõbina bina ribi wahe.
\v 36 Tai dori inyboho wiji inysurenykile wetxumy roiremyhỹ kaasu-ki kai wadeereny tewahinyte su wihikỹ-ki iny rexiòwenyre dori.
\v 37 Iny órarunareny òraruki aõhõkỹmy rotỹỹnyrenyre, iòlò mahãdu-ò kai tesỹnyte wasureny-ki wiji walòbòrònareny ribile tamyreny rewahinyrenyre. Wabororenirenydi wadirenydi aõbo tamy awimy riwinymyhỹrenyre tai sõwemy riwaòhotỹnymy rỹire.
\v 38 Kia òraruki heka Israeli mahãdu awana ritobinyreri wiji rokorytikremy; hãwã wedu, xiwena wahidỹỹdu mahãdu, xiwena heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu.
\rem dat 2016
\rem aut Ijooko
\c 10
\s1 Wii rybe tobina
\p
\v 1 Tai tahe Neema juhule idi rorutinyre tii Israeli wedumy rare. Akalia riòre tii rare. Ihewomy tahe Zedekiasi rorytinyre. Iribi tahe kaa mahãdu idi rorytinyrenyre:
\v 2-8 Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu: Seraia, Asaria, Jeremia,Basu, Amariá, Makiasi, Hatusi, Sebaniasi, Malike, Harῖ, romote,Obadiasi, Danili, Sineto, Baruke, Mesulã, Abiasi, Miami,Maasiasi, Bikai,Semaiasi.
\v 9-13 Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu (Lebita): Asania riòre, Jesua, Henadade mahãdu Binui, ijõ Kamadieli. Sebania ijõ, Hodiasi, Kelita, Belaiasi, Hanã, Mika, Reobe, Hasabiasi, Saku, Seberiasi, Sebania ijõ, Hoduasi, Bani, Beninu.
\v 14-27 Israeli mahãdu wedu mahãdu: Barò, Baate Moabe, Elaõ, Satu, Bani, Buni, Asikade, Bebaí, Adoniasi ijõ, Bikivaí, Adῖ, Atehi, Esekiasi, Asu, Hodiasi ijõ, Hasu, Besai, Harive, Anatotxi, nobaí, Makibiasi, Mesulã ijõ, Hesi, Mesesabeli, Sadoke, jaduá,Belatxiasi, Hanã ijõ Anaíá, Oseiasi, Hananiasi, Hasubé, Halòé, Bileá, Sobeké, Heu, Hasabiná, Maaseisi, Aiasi, Hanã ijõ, Anã, Maluke ijõ, Harῖ ijõ, Baaná. Wii ritobinyrenyre Tyyriti myy rare:
\v 28 Jiarỹ boho heka Israeli mahãdu wana Deuxu bede ywina rybe òbymy roire, ibutumy ijõ iny ribi rexiijemyhỹre roiõkemy kaki rasỹnyre mahãdu hỹre rexiijemyhỹre, jiarỹ boho wahyyreny wariòrereny kia rybemy rieryre.
\v 29 Katahe tyyriti ribile heka iny wedureny wana warybereny wijile aritydikremy ratxirenyre: Moisesi ribi Deuxu bedeywina riwahinyre inydereny kia rybe wesemy rikiwinyrenykremy. Deuxu Tyhyhykỹ ibutu wadeereny ritydire heka riwiwinyrenykre iwesemy, ibutu waDeuxureny rarybetyhyre iwesemy inatyhymy rikeòbynyrenykremy. Katahe irybemy rikiwinyrenyõkeki tahe iny boho ritxuhonyrenykremy.
\v 30 Wamahãdureny ribi iwitxira mahãdu inyyrenyki rasỹnyre mahãdu heka wariòrereny ariwahinyõtyhy, tulesỹ iriòrereny-ò wariòrereny ariwahinyõkre.
\v 31 Israeliõdu mahãdu ityhyna txuu aõnaõna-di kidirahukeki ijohonamy ariõbaranyrenyõtyhy. Debò inatxi txuu heka aõnaõna arisiheõrenyõtyhy oworu ribi.
\v 32 Iny sohoji sohoji beòra beòramy heka inaubiòwa urihixina womati parata heka ariwahinyrenykre xiwena heto wiòhenamy.
\v 33 Xiwena heto-ò orotxu ariwahinyrenykre Deuxu ritydire wese; triku, sewada, txuõtxuõlemy riòbynymyhỹre wese. Txuõtxuõlemy iròdu risõkre tai ariwawahinyrenykremy. Sabadu txu-ò aõ ariwahinyrenkre, ahãdu tỹmyra txu heka aõnaõna ariwahinyrenykremy, ijõ txuu tule ariwahinyrenykre aõnaõnamy. Israeli mahãdu òraruna ixãwidina xiwena aõ ariwahinyrenykremy ibutu aõnaõnamy rurumyhỹrenyre ariwahinyrenykre xiwena heto-ò.
\v 34 Beòra Beòramy heka aritarenykremy deòsina ribi momahãdubo heitxemy roikre xiwena heto-ò taile Deuxu Tyhyhykỹ-ò xiwena riwahinykremy iwese bedeywina ritydire wesemy.
\v 35 Beòra beòramy juhu lòbròmy ariwahinyrenykre xiwena heto-ò.
\v 36 Tariòre riòredelareny aridyrenykremy xiwena wahidỹỹdu mahãdu-ò Deuxu-ò riteòsinykremy iwese bedeywina rybe wesemy. Tulesỹ wabororeni riòre juhu ariwahinyrenykre xiwena-ò, watxini riòre juhu, budoini riòre juhu ariwahinyrenykre xiwena-ò.
\v 37 Tule ariwyrenykre xiwena heto-ò juhu lòbòrònadi orotxu ariwinyrenykre, juhu viibe, juhu bederaty, juhu aõnaõnamy. Xiwena heto aõmysỹdỹỹdu-ò waoworu ribi sohoji debowiò ribi ariwahinyrenykre. Tii boho heka hãwã oworu-ki rỹireri tahe sohoji debowiò ribi tamyreny roire.
\v 38 Xiwena wahidỹỹdu heka Araõ mahãdumy rareki heka xiwena wahidỹỹdureny wanamy ratxikre iu oworu ribi sohoji debowiò ribi riwahinyrenykreu. Idi heka xiwena heto-ò riyrubunykremy ibutu sohoji debowiò ribi riwahinyrenykremy iyrubuna-ki.
\v 39 Xiwena iyrubuna heto wo-ò sohoji debowiò ribi heka riwyrenykre ibutu Israeli mahãdu, xiwena aõmysỹdỹỹdu mahãdu, viibe, tiriku, adỹỹ txibo aõnaõna tai roireri riyrubunykremy. Taile xiwena wahidỹỹdu mahãdu raõmysỹdỹỹmy roire, wiudu mahãdu, itxeredu mahãdu tai roire-ò riyrubunykremy. Xiwena heto aririõtyhy dori.
\c 11
\s1 Jerusalẽ hãwã-ki rasỹnymyroire.
\p
\v 1 Wedu mahãdu heka tamahãdureny Jerusalẽ hãwã-ki rasỹnymyroire. Iuhe mahãdu tahe debòwiò imahãdu ribi ritare sohoji sohojimy Jerusalẽ hãwã-ki rasỹnykremy tarasana dehuna ribile ritare. Iuhe mahãdu tahe hãwã iòhòmy, ijõ hãwãreny-ò rasỹnyroire.
\v 2 Deysanadilemy Israeli mahãdu awimy tai rahare inyõ Jerusale-ki ixidewimy rasỹnykremy tuu rurumyhỹrenyre.
\v 3 Israeli mahãdu, xiwena wahisidỹỹdu mahãdu, Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu (lebita) mahãdu, Salomaõ riòkore mahãdu heka tahãwã-ki rasỹnymy roireri tai runyre, ijõ mahãdu tasỹreny hãwã irehe riòre roireri tai runyre. Tiiboho Jerusalẽ hãwã-ki rasỹnyrenyre Inireny iòtenymyhỹre:
\v 4 Judá mahãdu: Judá riòre mahãdu, Uzia, Zakaria riòkore, ityby Usiasi heka rare iriòkore mahãdu tahe Amariá, Sebatxiasi, Maalaleli, tahe Beré iriokorenymy roire.
\v 5 Baruke riòre, Maasesi, Koli Hosé riòkore rare. Hasiasi, Adaiasi, Joiaribe,Sakariamy tahe Selá riokoremy roire, tii Judá riòreõ roire.
\v 6 Beré riokore Tahe 458 hãbutyhyhykỹ sõwe.
\v 7 Bejamῖ mahãdu: Meslã riòre Salu, Joedé riokore. Joede ilabiereny tahe Bedaíasi, Kolaíasi, Maaseíasi, Itieli, Jesaíasi;
\v 8 Kabi, Salaí, Salu imahãdutyhy. Bejamῖ mahãdu heka 928 hãbu sõwe Jerusalẽ-ki rasỹnyrenyre.
\v 9 Sikiri riòre Joeli, heka wedumy roire Senua riòre Judá heka wedu hewo ludu roire.
\v 10 Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu: Joaribe riòre, Jedaiasi, Jakῖ;
\v 11 Hilkiasi riòre Seraíasi, Mesulã riokore. Iriokore mahãdu Zadoke, Meraiote, Aitube tii Deuxu heto aõwidỹỹ itxeredumy roire.
\v 12 Kia mahãdu Deuxu heto iaõmysỹdỹỹdu 822 hãbu sõwe roire; Jeoraõ riòre Adaiasi, Belaliasi riokore. Ilabiereny heka Ãsi, Sakariasi, Basu, Maukiasi.
\v 13 Kia mahãdu 242 hãbu sõwe tamahãdureny wedumy roire; Asareli riòre Amasaí, Asaí riokore. Ilabiereny Mesilemote, Imehi.
\v 14 Kia mahãdu 128 hãbu sõwe sodado rurutereremy roire. Iwedureny Sabiel tasỹreny ribi ityhyhykỹ ijõ mahãdu ribi heka rare, Israeli mahãdutyhy imahãdureny rare.
\v 15 Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu (Lebita) Hasube riòre Semaíasi, Asirikỹ riokore. Ilabiereny Asabiá, Buni
\v 16 Sabetaí, Sosabadé Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu (Lebita) awityhy ijõ Lebita ribi tiiboho ahana-kile idi raõmysỹdỹỹnymyroire.
\v 17 Mika riòre Mataniasi, Sabidi riokore. Asabe Ilabierenyre. Mataniasi Wiudu wedu rare. Tii Deuxu deàlàna wiunamy rawiunymy roire, wiòhedỹỹdu Bakebukiasi heka rare, Samua riòre Abida, Kalau riokore Jetudu ilabiereny.
\v 18 Jerusalẽ-ki rasỹnyrenyre 284 Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu (lebita) mahãdu sõwe.
\v 19 Deuxu heto itxeredu mahãdu: Akubé, Tamo imahãdureny 152 hãbu sõwe.
\v 20 Iuhe mahãdu tahe tahãwã-ki rasỹnymy roireri tai runyre, xiwena wahisidỹỹdu iuhe mahãdu, Deuxu heto (lebita) iuhe mahãdu tasỹreny Judá hãwã irehe riòre roireri tai runyre.
\v 21 Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu heka Obeli hãwã-ki rasỹnymy roireri Jerusalẽ hãwã iòhòmy kia boho heka Zia, Jiba iwedurenyre.
\v 22 Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu (lebita) mahãdu Jerusalẽ-ki rasỹnyrenymyroire Usi iwedureny heka rare. Bani riòre, Hasabiá riokore. Ilabiereny heka Mataniá, Mika. Tiiboho Asabe mahãdu heka rare Deuxu heto Wiudu wedu mahãdumy roire.
\v 23 Iòlò rybemy ritidire aoma wiudu mahãdu ijõ txu ijõ rawinymyhỹ txuõtxuõlemy rawiunykemy xiwena heto-ò (Templo).
\v 24 Judá mahãdu heka Zerá mahãdu iriokorereny Petaíasi, Mesesabeli riòre heka tariòkore mahãdu deòsidỹỹdu Persia iòlò-ò riteòsinymy roire.
\s1 Hãwã irehe riòre mahãdu
\v 25 Sõwe Israeli mahãdu heka iaõna heto hãwã iòhòmy rasỹnymyroire. Kiriaté Aba hãwã-ki rasỹnymy roire, Dibõ hãwã-ki rasỹnymy roire, Xiwena heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu (Lebita) Judá hãwã-ki rasỹnyrenyre tahe Bejami mahãduy-ki rasỹnykremy riteònyrenyre.
\m
\v 26 Tiiboho tule Jesua hãwã-ki, Molada hãwã-ki, Bete Balete hãwã-ki rasỹnymyroriremyhỹ.
\m
\v 27 Asa Suaõ hãwã-ki, Bereseba hãwã-ki tule isỹ weraludu rasỹnymyroriremyhỹ.
\m
\v 28 Xikake Mekoná hãwã-ki rasỹnymyroriremyhỹ, isỹ weraludu mahãdu tule.
\m
\v 29 Ehimo hãwã, Sora hãwã, Samute hãwã-ki rasỹnymyroriremyhỹ.
\m
\v 30 Tulesỹ Samua hãwã-ki, Adulã hãwã-ki kiasỹ weraludu kia hãwã iòhòlemy rasỹnyre mahãdu. Tiiboho Lakisi hãwã rasỹnymyroire iòhòmy su-ki tule rasỹnymyroriremyhỹ, tule sỹweraludu-ki. Judá mahãdu tahe Bereseba hãwã-ki ribi rasỹnymyroiremy, iraru ribi hino hãwã-ò ibòò-ki.
\m
\v 31 Bejami mahãdu tahe Sebasu ibòò ribi Mikimasu-ò rasỹnymyroriremyhỹ tule Aiasu, Beteusu iòhòmy rasỹnymyroriremyhỹ.
\m
\v 32 Anatotxi, Nobe, Anania hãwa rare,
\m
\v 33 Hasò, Hamá, Xitai hãwã rare,
\m
\v 34 Hadide, Seboi, Nebalate hãwã rare,
\m
\v 35 Lade, Ono ribi, bedeery mahãdu su-ò,
\m
\v 36 Lebita mahãdu heka riteònyrenyre Bejamim mahãdu wana rasỹnyrenykremy.
\c 12
\s1 Xiwena wahidỹỹdu mahãdu, xiwena heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu iòtenamy.
\p
\v 1 Salatieli riòre Sorobabeli, Josué Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu wedu iherenymy Babilonia wetxu su ribi roosere mahãdu iòtenamy.
\v 2-7 Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu: Seraíasi, Jeremiasi, Exidara, Amarià, Maluke, Hatusi, Sekania, Heu, Meremote, Ido, Jinetoi, Abiasi, Miami, Maadiasi, Bilk, Semaiasi, Joiaribe, Jedaíasi, Salu, Amoke, Hiukiasi, Jedaíasi. Kia boho xiwena wahisidỹỹdu mahãdu wedureny roire tabiòwareny mahãduy-ki Josué bedeu.
\v 8 Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu Levita: Jesua, Binui, Kadimieli, Serebia, Judá, Mataniasi wiunamy rawiunymyroire.
\v 9 Kia mahãdu heka Deuxu heto-ki levita ijõ rawinymy ijõ rawinymy irawyònamy: Bakebukiasi, Uni, tabiòwareny mahãdu wana rawiunyrenymyroire.
\s1 Josué riokore mahãdu Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu heto wedumy rare.
\p
\v 10 Josué Joiakῖ tyby rare, Joiakῖ heka Eliasibe tyby rare. EliasibeJoiada tyby rare.
\v 11 Joiada Jonatasi tyby rare, Jonatasi Jadua tyby heka rare.
\s1 Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu inireny iòtena.
\p
\v 12-21 Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu Joiakim bedeu iwedurenymy roire heka kia mahãdu xiwena wahisidỹỹdu mahãdumy wedumy roire:
\tr
\th1 Xiwena wahisidỹỹdu
\th2 Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu wedumy
\tr
\tc1 Maraíasi
\tc2 Seraiasi
\tr
\tc1 Hanani
\tc2 Jeremiasi
\tr
\tc1 Mesulã
\tc2 Exidara
\tr
\tc1 Joanã
\tc2 Amariá
\tr
\tc1 Jonatasi
\tc2 Maluki
\tr
\tc1 José
\tc2 Sebaniasi
\tr
\tc1 Adna
\tc2 Harῖ
\tr
\tc1 Heukai
\tc2 Meraiote
\tr
\tc1 Sakariasi
\tc2 Ido
\tr
\tc1 Mesulã
\tc2 Jineto
\tr
\tc1 Sikiri
\tc2 Abiasi
\tr
\tc1 — — — -
\tc2 Mῖjiamῖ[1]
\tr
\tc1 Piutai
\tc2 Moadiasi
\tr
\tc1 Samua
\tc2 Biuka
\tr
\tc1 Jonatasi
\tc2 Semaiasi
\tr
\tc1 Matenai
\tc2 Joiaribe
\tr
\tc1 Usi
\tc2 Jedaiasi
\tr
\tc1 Kalai
\tc2 Salai
\tr
\tc1 Hebe
\tc2 Amoke
\tr
\tc1 Asabiasi
\tc2 Iukiasi
\tr
\tc1 Netaneli
\tc2 Jedaisi
\s1 Imahãdu imahãdureny wedureny rorytirenyre.
\p
\v 22 Imahãdu mahãdureny wedureny rorytirenyre. Dario Pesa wedumy rareu kianireny iòtena rorytikremy rahure. Eliasibe, Joiada, Joanã, Jadua xiwena wahisidỹỹdurenymy bedeu.
\v 23 Ihỹre heka (lebita) mahãdu inireny iòtena heka idi rorytinyre Joanã bedeule.
\s1 Xiwena heto aõmysỹdỹỹ ritxua txure
\v 24 Deuxu heto aõmysỹdỹỹ mahãdu tamahãdu tamahãdu riteòtenyre. Iwedureny heka Hasabia, Serebia, Jesua, Binui, Kadieli. Inatxi ijoi wiudumy roire. Ijõ rawiuny ijõ rirawyònyre wiunadi. Wiudu mahãdu heka tawiunarenydi Deuxu-ò reàlàmyroire iwesele Davi iòlò tyyriti-ki rierynanyre wesemy. Davi heka Deuxu tyhydỹỹdutyhyhykỹ rare.
\v 25 Mataniasi, Bakebukiasi, Obadiasi, Mesulã, Taumõ, Akube, tii boho heka yràbudỹỹdu mahãdu iaõnaõna yràbuna heto idi itxeredumy roire xiwena heto ijòtòbòna-ki iòhòmy roire.
\v 26 Kia mahãdu heka idi roiremyhỹ Joiakῖ Josue riòre bedeu, Sosadake ilabie bedeu, Neema iwedureny bedeu, Exidara Xiwena wahisidỹỹdu, Bede ywina Erydỹỹdu bedeu tiiboho idi roiremyhỹ.
\s1 Hãwã òtity deysana txumy
\v 27 Jerusale hãwã òtity rexihumy roireu heka xiwena aõmysỹdỹỹdu levita mahãdu hãwã hãwa mahãdu tamy diwydenyde deysana txuu rawiunykemy *taharpa *tatoanarenydi.
\v 28 Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu wiudu mahãdu levita heka ibutu hãwã ribi dirahudenyde, tasỹreny ribi dirahudenyde Netoba hãwã ribi
\v 29 Bete Jukali hãwã ribi, Seba hãwã ribi Asamabete hãwã ribi dirahudenyde,
\v 30 Ibutu Deuxu heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu rexilyrarenyre Deuxu koki, Israeli mahãdu tule Deuxu koki rityranyrenyre idi rexitòenyrenyre taòrarunareny relyyrenyre Deuxu riixãwidinykremy idi rituranyrenykremy. Tule ijòtòbòna sõwe rityranyrenyre taixitòedỹỹnarenydi; Deuxu koki reixitòenyrenyre hãwã weijiti-ò, Deuxu rityranykremy.
\v 31 Jiarỹ Neema Israeli wedureny reteònyre hãwã wejiti tyre-ò rexibutunykremy. Tulesỹ inatxi mahãdumy reteònyre hawã-di riwerunykemy Deuxu-ò reálányrenykremy. Juhu mahãdu heka ruruweribi-ò rariarenyre ranysityby ijòtòbòna-ò.
\v 32 Iheworenymy heka Osaiasi rariamy roire Osaiasi hewomy tahe Judá wedureny mahãdu rariarenymy roire.
\v 33-35 Xiwena wahisidỹỹdu mahãdu heka idi ritxuronymy roire iheworenymy: Asariasi, Exidara, Mesulã, Judá, Bejamῖ Semaiasi, Jeremiasi. (Ilabiereny ini heka rare Mataniasi, Mikaiasi, Saku, Asabe mahãdu wiudu mahãdu, toado mahãdu)
\v 36 Sakariasi hewomy tahe Ijõ mahãdu rariamy roire: Semaiasi, Asareli, Milalai, Jilalai, Maai, Netaneli, Judá, Hanani wana. Ibutu teborenydi tatoanadile rariamy roire.
\v 37 Su ribi berohonyre heka òwòna rawonyrenyre *Davi hãwã idi rare, Davi heto ribi rariamyhỹre idi rooserenyre hãwã weijiti-ò ijòtòbònabe hãwã iburura-ò.
\v 38 Ijõ mahãdu heka hywe ribi-ò roire hãwã weijiti tyre-ki ihewomy jiarỹ rare israeli mahãdu weremy. Idireny rariarenyre òwòna rariehekỹ wobiuna heòty ribi hãwã weijiti wohãra-ò.
\v 43 Kia txu heka sõwe xiwena riwahinyrenyre, Deuxu deysana-di iworeny rỹxirenyre tai reysarenyre sõwemy. Hãwyy mahãdu, uladu mahãdu heka tule rironyrenyre tai iwodỹỹreny heka irehemy ribile roholarenymyroire. Xiwena wahidỹỹdu mahãdu, xiwena heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu byrenamy.
\v 44 Kia txuule heka ritarenyre hãbu mahãdu heto yràbuna wedumy tai heka xiwena heto riyràbynyrenyre tulesỹ debòwiò ribi sohoji sohojimy ioworureny ribi riwahinykremy, ibederaty kia juhu ruhunyre tule riwahinykremy beòra beòramy. Kia hãbu mahãdu tii boho ritare Xiwena heto aõmysỹdỹỹdureny-ò, xiwena wahisidỹỹdureny-ò hãwã hãwãmy iòhòmy roireri iaõna onareny riarirenymy iwesele heka Bedeywinamy rorytimy roimymyhỹre wesemy. Wahisidỹỹdureny mahãdu aõmysỹdỹỹ, tule heto aõmysỹdỹỹdureny aõmysỹdỹỹ idireny Israeli mahãdu ibutu teysanamy roire.
\v 45 Tii boho heka tyrana aõmysỹdỹỹ riwinyrenyre-ki tule Deuxu rarybere wesemy riwinyrenyre-ki. Wiudu mahãdu tule yràbudỹỹdu mahãdu taõmysỹdỹỹnareny riwinyrenyre iwese Davi tyyriti-ki riteònyre wesemy Salomaõ tyyriti-ki riteònyre wese.
\v 46 Davi bedeu ribi Asawe bedeu-ò heka wiudu mahãdu juhuu tawiunadi Deuxu-ò reàlàmy roire.
\v 47 Zorobabeli bedeu Neema bedeu heka txuõtxuõlemy aõnaõna riwahinyrenyre xiwena wahisidỹỹdu mahãdu-ò,wiudu mahãdu-ò, xiwena heto yràbudỹỹdu mahãdu-ò. Xiwena heto aõmysỹdỹỹdu mahãdu-ò txuõtxuõlemy Israeli mahãdu xiwenawihikỹ riwahinyre tule xiwena wahisidỹỹdu mahãdu-ò ihõrõreny riwahinyre.
\s1 Judeu mahãduõdu ribi rihitxinyre.
\c 13
\p
\v 1 Israeli mahãdu-ò ieremy idi rariamyroire Moiseisi bedeywina rybemy iu raharenyre judeõdu mahãduy-ki tai ratxiõkemy Amõ mahãdu Moabe mahãdu Deuxu mahãduy-ki ratxiõkemy.
\v 2 kia dori Israeli mahãdu bederahu ribi doidenydeu heka Amõ mahãdu Moabe mahãdu heka rasỹnamy bemy riwahinyõmyhỹre Ejitu ribi dohonydeu juhuu. Ihỹre heka Amõ mahãdu Moabe mahãdu Balaaõ riòwynyrenyre tamyreny rybe binamy rarybekremy. Tahe irybe binamy deysanamy rirahorere Deuxu tuu riwinyre.
\v 3 Israeli mahãdu bedeywina rybemy roholarenyreu heka kia judeõdu mahãdu riteònyrenyre iyreny ribi.
\v 4 Juhuu heka Eliasibe Tobia wana mahãdumy relera Eliasibe (Templo) Deuxu heto iheto yrubuna wedu raremy
\v 5 tai dori Tobia heto okresynawoki risỹnyre tai ratxikremy, tai-ki rasỹna xiwenamy roire, lỹnyre xiwenamy roire, womati aõna õnamy roire, wahisidỹỹdu mahãdu iaõnaõnamy roire, debòwiò sohoji rasỹnamy roire, debòwiò sohoji vii roire kia lebita mahãdu ihõrõrenymy, iitxeredu mahãdu ihõrõrenymy, wiudu mahãdu ihõrõrenymy ibutumy iyrubunamy roire taile.
\v 6 jiarỹ Jerusale-ki ratxiõre kiamy rotỹỹnyreu, 32 beòramy iòlò Ataxexi bedeu jiarỹ Babilonia-ò roosere tamy rybemy. Iribi heka tii riwateònyre ixyby
\v 7 Tai tahe reeryre ibinamy Eliasibe riwinyre Tobia kia heto wokresyna risỹnyre-ki.
\v 8 Jiarỹ reburetyhyre tai heka Tobia iaõnaõnareny idi rehure xiwena heto ribi ahana-ò.
\v 9 Idi heka ibutu xiwena heto rexilyranymyhỹkremy riteònyre iaõnaõna rexilyranymyhỹkremy Deuxu koki. Tule xiwena heto rasỹnamy, ixiwenareny, iaõnaõnareny heto okresyna woki ixyby riyrubunykremy
\v 10 Tule reeryre (lebita) mahãdu xiwena wahisidỹỹdu mahãdu heka tasureny-ò rooserenyre Israeli mahãdu irasỹnareny riwahinymy roiree riòbynyõre.
\v 11 tai jiarỹ Israeli mahãdu wedureny-ò rarybetyhyre tiiboho Deuxu heto heka ririrenyre-ki. Iribi redyre Lebita mahãdu, wiudu mahãdu taaõmysỹdỹỹnareny-ò.
\v 12 Tai ibutu Israeli mahãdu ixyby diwydenyde Deuxu heto-ò vii debòwiò sohoji, rasỹna debòwiò sohoji, wena debòwiò sohoji.
\v 13 Tai jiarỹ heto wokresynamy kia hãbu mahãdu resỹnyre: Selemiasi, Sadoke tyyritidỹỹdu, Pedaiasi (lebita) iiwòhedỹỹdu Saku riòre, moma Hanã Mataniasi riokore. Jiarỹ idireny retyhynyre tiiboho heka òbitimy tabiòwa aõmysỹdỹỹdu rasỹna ritxuatxuarenyre dori.
\v 14 waha Deuxu õhõti itxi beake ibutumy aõ rewinymyhỹre xiwena heto-ò.
\v 15 iu heka jiarỹ robire sabadu txumy Israeli mahãdu raõmysỹdỹỹnymy roire uvadi rimowenyre vii riwinykremy. Ijõ tahe tajumetudi tyre-di vii-di rohonymy, vikudi rohonymy roire ijõ, iaõnaõna idi rohonykremy Jerusale hãwã-ò rironyrenymy roire. Tai jiarỹ rarybere sabadu txumy idi rohonyõkemy.
\v 16 Tulesỹ Tiro hãwã mahãdu utura witxira witxira-di dirahumy doidenyde sabadu txumy ijohonykremy.
\v 17 Tai Jiarỹ rarybetyhyre Israeli wedu mahãdu-ò: Aõherewe! Ibinamy tewinytenyte. Sabadu txuu òrarunamy tewinytenyte dori!
\v 18 Kia òrarukile heka alabiereny dori Deuxu aõhõkỹmy risỹdỹỹnyre, kaa hãwã ribinanykremy ririremyhỹ! Ihỹre heka kaiboho tuhyylemy sabadu txumy idihyymy aõnaõna tewinyte. Ibinare dori! Kia wese heka Deuxumy teteburedỹỹnyte Israeli mahãdu-ò.
\v 19 Tai dori jiarỹ reteònyre sabadu txu bede ijirana koki ijòtòbòna ritòbònykremy, bede ratxioronyreu heka iraydỹỹõkremy sabadu txu rexihukre xiery. Tulesỹ hãbu mahãdu hãwã ijòtòbòna-ki resỹnyre inyõ aõitxytaa sabadu txumy idi ralòõkemy hãwã-ò.
\v 20 Sohoji, inatxi heka ijohonadu mahãdu sexta feira hãwã ahana ribile heka tai roire ruumy txu reare ribi.
\v 21 Jiarỹ tahe tamyreny raberytyhyre: Tiukõnare sexta rumy matxibenykemy txudeadehukule tahe aõkõ riraynyõtyhy! Ixyby bodoibedenyke wàxi adeereny areake! Tai heka sabado txu ixãwire dori.
\v 22 Lebita mahãdu jiarỹ reteònyre hãwã ijòtòbòna rilyranykremy Dexu koki. Taile riyrubunykremy inatyhymy sabadu txumy ityhynamy ratxikemy Deuxu-ò. Waha Deuxu õhõti watxi beake kiamy rewinyremy. Wadi maruxetòenykemy aluuna òraruki.
\v 23 Tulesỹ reeryre sõwe Israeli mahãdu Asidodi hãwã mahãdu, Amo hãwã mahãdu, Moabe mahãdu hãwyy mahãdu wana roire.
\v 24 Iriòrereny ieremy mahãdu heka Asidodi rybemy rarybemyroire, iriorereny mahãdu ijõ rybe witxiramy raryberenyre tahe Israeli rybemy rieryõrenyre.
\v 25 Tai jiarỹ rybe sõwemy hãbu mahãdu-ò rarybe rarybemy ritxuhónyre, tamyreny rihetenyre, iradereny resihere. Tai Deuxunidi tamyreny rarybetyhyre tiiboho heka inatyhytyhymy tariòrereny Israeli mahãduõdu-ò riwahinyõtyhy hãbu hawyymy roikremy.
\v 26 Tamyreny rarybere jiarỹ: — Juhuu kiamy Israeliõdu mahãdu hãwyy mahãdu heka Salomaõ idi raòrarunyrenyre. Tii heka Israeli iòlòmy ibutu bede mahãdu iòlò ribi ratyremy rare. Deuxu iluure Israeli mahãdu iòlòmy risỹdỹỹnyre, ihỹre heka tii hãwyy Israeliõdu mahãdu riòrarunyre.
\v 27 Iwesele aõbo rikiwinyrenykre hãwyy Israeliõdu mahãdu wana aroirenykremy Deuxu rybe ariòbynyõkemy aõbo.
\v 28 Ijõsỹ Joiada rare. Tii Eliasibe riòre rare. Eliasibe xiwena wahisidỹỹdu wedumy rare.Joiada iriòre heka sabalá riòre wana roira Bete Orohãwãdu mahãdu ihawyy rare. Tai jiarỹ oiada reteònyre erusale ribi.
\v 29 Waha Deuxu õhõti itxi beake iòrarunareny-Txi tii boho heka xiwena wahisidỹỹdu aõmysỹdỹỹ heka rexibinanyrenyre. Tule Lebita xiwena mahãdu wana tetobinyte heka ribinanyrenyre dori!
\v 30 Jiarỹ Israeli mahãdu rexihitxinyre judeuõdu mahãdu ribi. Bedeywina rewinyre xiwena wahisidỹỹdu aõmysỹdỹỹnamy lebita mahãdu-ò aõmysỹdỹỹna rieryrenykremy.
\v 31 Hee wahisidỹỹdu mahãdu òbitimy riwykemy xiwena-ò. Tule rasỹna wahisidỹỹdu bederaty delemy risiherenykremy òbitimy riwykremy. Ibutu tamyreny ritidire. Waha Deuxu kia ibutumy õhõti itxi beake WaDeuxu deysanamy bidiwahinykre!

View File

@ -24,8 +24,8 @@ dublin_core:
creator: 'Unknown'
relation: []
publisher: 'Wycliffe Associates'
issued: '2022-06-22'
modified: '2022-06-22'
issued: '2022-06-23'
modified: '2022-06-23'
version: '1.1'
checking:
checking_entity:
@ -96,3 +96,24 @@ projects:
sort: 9
path: './09-1SA.usfm'
categories: [ 'bible-ot' ]
-
title: '2 Samueli'
versification: 'ufw'
identifier: '2sa'
sort: 10
path: './10-2SA.usfm'
categories: [ 'bible-ot' ]
-
title: 'I BEDE IÒLÒBOHO'
versification: 'ufw'
identifier: '1ki'
sort: 11
path: './11-1KI.usfm'
categories: [ 'bible-ot' ]
-
title: 'NEEMA TYYRITI'
versification: 'ufw'
identifier: 'neh'
sort: 16
path: './16-NEH.usfm'
categories: [ 'bible-ot' ]

View File

@ -101,3 +101,19 @@
* Missing verse between: 1SA 6:18 and 1SA 6:20
* Missing verses between: 1SA 17:13 and 1SA 17:39
* Missing verse between: 1SA 20:12 and 1SA 20:14
## 2 Samuel
* Missing verse between: 2SA 3:31 and 2SA 3:33
* Missing verse between: 2SA 4:6 and 2SA 4:8
* Empty verse: 2SA 13:9
* Missing verse between: 2SA 16:19 and 2SA 16:21
* Missing verses between: 2SA 23:14 and 2SA 23:17
## 1 Kings
* Silas marked numerous untranslated and partially translated verses, still in Portuguese.
## Nehemiah
* Missing verses between: NEH 12:38 and NEH 12:43